Eesti taasiseseisvumine

MRP-AEG

Aug 15, 1978

MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) oli aastatel 1987-1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. MRP-AEG moodustati 15. augustil 1987 Lagle Pareki, Erik Udami, Tiit Madissoni jt poolt. Aasta hiljem oli organisatsioonis - koos auliikmeteks valitud vangistuses viibivate Mart Nikluse ja Enn Tartoga - 19 liiget
23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG Talli

Fosforiidikampaania algus

Apr 3, 1987

1. aprill 1987 1987. aasta alguses sai avalikuks Nõukogude võimude kava rajada Kirde-Eestisse uus fosforiidi kaevandamise piirkond, mis oleks rikkunud sadu ruutkilomeetreid keskkonda ning toonud Eestisse uue migrantide laine. See tekitas rahvas suurt pahameeletormi, eriti aktiivsed olid Tartu Ülikooli üliõpilased, kes korraldasid 3. aprillil aulakoosoleku fosforiidikaevandamise sotsiaalsete ja ökoloogil

IME konseptsiooni vastu võtmine

Sep 9, 1987

Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. Ime aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine Üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem.

Asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts

Dec 12, 1987

1. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mille esimeheks sai Trivimi Velliste ja mis asus tegelema kultuurimälestiste kaitsmise, tuvastamise ja ennistamisega. Juba paari aasta möödudes hakati muuhulgas taastama ka Vabadussõja mälestusmärke. Lisaks ametlikule põhitegevusele asus EMS peagi tegelema ka rahvuspoliitikaga ja kujunes aluseks mitmele erakonnale, millest tuntuimaks sai "Isamaa"

ERSP

Jan 12, 1988

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei oli EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Erakond tegutses aastatel 1988–1995. 1987. aasta 7. novembril Pärnus tuli Vello Väärtnõu välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise ideega.

Rahvarinde loomine

Apr 13, 1988

1. aprillil 1988 Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.–2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. ERR esialgseteks eesmärkideks oli IME loomine ja rakendamine NSVL-i koosseisus.

Eestimaa Laul

Sep 11, 1988

Korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa Laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks.

SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOONI VASTU VÕTMINE

Nov 16, 1988

1. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.

Balti kett

Aug 23, 1989

Moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.Balti kett oli 660 km ja seal osales 2 miljonit inimest. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.

Eesti kongress

Feb 24, 1990

Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima, et valida hiljem esindusorgan (Eesti Kongress). Valimised toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat.

üleminekuperiood

Mar 30, 1990

1990.aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990.aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990).

Augustiputš

Aug 19, 1991

Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.Isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi püüdis kõrvaldada Mihhail Gorbatšovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale ja ennetada uue liidulepingu sõlmimist. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidel

Eesti taasiseseisvumise välja kuulutamine

Aug 20, 1991

1991, aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekaitse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu '' Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest''. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik.