-
Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas. Lepingule kirjutasid 1939. aastal Moskvas alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
-
Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased.
-
Täpsustati riikide vahelist piiri- Saksamaa lubas Leedu NSVLle.
-
Teine Compiègne'i vaherahu sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel pärast kuu aega kestnud Teise maailmasõja lahinguid Prantsusmaal. Vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940. Vaherahule allakirjutamine toimus Compiègne'i metsas, mille Adolf Hitler valis sihilikult. Nimelt oli Saksamaa sealsamas alistunud 1918. aastal.
-
Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia kuningriigi vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940 Berliinis.
Sellele kirjutasid alla Jaapani saadik Saksamaal Saburo Kurusu, Saksamaa kantsler Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano.
20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1. märtsil 1941 Bulgaaria.
Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse teljeriikideks. -
Juulis 1941 leppisid Suurbritannia ja NSVL kokku ühise sõjategevuse Saksamaa vastu. Sellele järgnes Atlandi harta.
-
USA ja GB vahel kujunesid head suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast. Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease).
-
Kuna NSVL ja Jaapan olid sõlminud neutraliteedilepingu, siis NSVL ei takistanud Jaapanil Pearl Harbori ründamist ja jaapanlased ei pidanud kartma, et NSVL neid ründab, siis kui nad ise oma vägedega USAs on.
-
Määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ja lubati mitte tunnustada vahepealseid piiride muutmisi.
NSVL liitus lepinguga 24. september 1941. -
USA ja Suurbritannia (hiljem ka NSVL) vaheline leping Hitleri vastu, millega määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ja lubati mitte tunnustada vahepealseid piiride muutmisi.
-
26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon.
-
USA ja GB valitsusjuhtide (Roosevelt ja Churchill) kokkusaamine, eesmärk Saksamaa kapitulatsioon.
-
-
Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943. aastal toimunud Nõukogude Liidu, Ameerika Ühendriigi ja Suurbritannia tippkohtumine.
Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.
Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. -
Lõpetas NSVLi pealetungi Soome Karjalas. Soomlased kaotasid maad, kuid säilitasid iseseisvuse.
-
Asutati ÜRO - 24. oktoober
-
Krimmi konverents, Jalta konverents, toimus II maailmasõja ajal 4.–11. II 1945. Franklin Delano Roosevelt, Jossif Stalin ja Winston Churchill otsustasid pärast võitu jagada Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks, määrasid Poola piirid ja otsustasid asutada ÜRO. NSV Liit lubas alustada 2–3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist Jaapani-vastast sõda.
-
Potsdami konverents, Berliini konverents, toimus 17. VII – 2. VIII 1945. NSV Liidu, USA ja Suurbritannia valitsusjuhid (Jossif Stalin, Harry Truman, 25. juulini Winston Churchill, 28. juulist Clement Attlee) otsustasid Saksamaa desarmeerida ja denatsifitseerida, kõrgeim võim läks liitlaste kontrollnõukogule.