II maailmasõda

Anšluss

Mar 13, 1938

Anšluss oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimega Ostmark. 1938. aastaks oli Hitleri positsoon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga, see sai tuntuks kui anšluss.

Müncheni kokkulepe

Sep 29, 1938

Müncheni kokkulepe oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 29. septembril 1938 Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad Saksamaale. Slovakkia kuulutati iseseisvaks tihedas liidus Saksamaaga. Taga-Karpaatia Ukraina alad aga anti Ungarile. Leping kohustus Tsehhoslovakkiat viima oma väed 10 päeva jooksul Sudeedimaalt välja ning loovutama selle piirkonna Saksamaale.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

MRP oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939. Vastavalt MRP ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Samal päeval pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. 3. septembril 1939 kuulutavad Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis on alajoo laiem sõda. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja

Sep 3, 1939

1. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia vastavalt oma lepingutele Poolaga Saksamaale sõja. Peale lühikese Prantsuse vägede sissetungi Saarimaale, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud.

NSVL ründab Poolat

Sep 17, 1939

Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola. 6.oktoobriks oli sõjategevus loppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühiselt võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Tulemuseks oli Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid oli sunnitud Nõukogude Liidule loovutama osa Viiburi läänist ja muid alasid. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.

Saksa armee hõivas Taani ja ründas Norrat

Apr 9, 1940

1. aprillil 1940 hõivas Saksa armee Poola ning ründas Norrat. Kuigi ka viimast tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad saklastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus saklastel enamik Norrast enda kätte saada. Põhja- Norras maabus Inglise- Prantsuse dessant, mistõttu jätkusid seal ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mil dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati.
   

Saklased ründasid Belgiat ja Hollandit

May 10, 1940

1. mail 1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit. Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot’ liinist.

Compiegne vaherahu

Jun 22, 1940

Teine Compiègne'i vaherahu sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel pärast kuu aega kestnud Teise maailmasõja lahinguid Prantsusmaal. Vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940 Compiègne's. Vaherahule allakirjutamine toimus Compiègne'i metsas, mille Adolf Hitler valis sihilikult. Nimelt oli Saksamaa sealsamas alistunud 1918. aastal.

Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu

Jul 16, 1940

16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - “lahing Inglismaa pärast” kuni sept. 1940.

Suur Isamaasõda

Jun 22, 1941

Suur Isamaasõda oli kasutusel NSV Liidus ja on praegugi kasutusel Venemaa Föderatsioonis ja mõnes teises NSV Liidu võimu all olnud riigis Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks. Väljaspool Nõukogude võimu all olnud maa-ala seda terminit üldiselt ei kasutata. NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni käsitluse järgi toimus Suur Isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945.

Leningradi blokaad

Sep 8, 1941

Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest. Lahinguid Leningradi ümbruses peeti 10. juulist 1941 kuni 27. jaanuarini 1944. Kaitsetegevust teostasid nõukogude vägede poolt Leningradi rinde ja Volhovi rinde väed, linna kaitset organiseeris Leningradi sekretär Andrei Ždanov.

Aafrika sündmused

Dec 1, 1941

Moskva lahing

Dec 6, 1941

Moskva lahing, Teise maailmasõja strateegiline operatsioon 30. 09.1941 – 20.04.1942. Septembris alanud pealetungi tulemusena jõudsid Saksa väed detsembri alguseks 25–40 km kaugusele Moskvast. 6.12.1941 alanud vastupealetungiga liikus Punaarmee kuni 20.01.1942 edasi 100–350 km. Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas.

Pearl Harbour

Dec 7, 1941

1. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harbour. Ameeriklaste kaotused olid suured ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sõja algus oli Jaapanille edukas: poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias.

Stalingradi lahing

Jul 17, 1942

Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee. Lahing kestis 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943. 1943. aasta jaanuari alguseks surusid NSV Liidu väed piiramisrõnga välisrinde 170–250 km eemale. 10.–26. jaanuari pealetungiga tükeldati ümberpiiratud kahte ossa, vastupanu kestis linna lõunaosas 31. jaanuarini, põhjaosas 2. veebruarini. Sõda lõpes Nõukogude Liigu võiduga.

El-Alameini lahing

Dec 24, 1942

Kontroll Vahemere üle oli läinud vastaste kätte, kes lasi põhja ühe Saksa varustuskaravani teise järel. Kuna samal ajal paranes Briti vägede varustamine, oli neil võimalik koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris läksid Briti väed El- Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi.

Lahing Kurski kaarel

Jul 5, 1943

Kurski lahing oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 5. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks. Tulemuseks oli Nõukogude võit ja Saksamaa hävitamine.

Teherani konverents

Nov 28, 1943

Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 1943. aasta Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, USA Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises.

Normandia dessant D-päev

Jun 6, 1944

Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti. Liitlasvägedel õnnestus 1944. aastal vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks.

Varssavi ülestõus

Aug 1, 1944

Varssavi ülestõus oli relvastatud ülestõus 1. augustist 2. oktoobrini 1944 Armia Krajowa juhtimisel. Plaan oli ajastada rünnakud linnas Nõukogude armee otsustava edasitungiga.

Jalta konverents

Feb 11, 1945

Jalta konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchilli, Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Stalini juhtimisel. konverentsil otsustati asustada San Franciscos ÜRO. peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida- Euroopa maad Moskva meelevalla jätta, määrati kindlaks ka okuoatsioonitsoonid Saksamaal.

Saksamaa kapituleerumine

May 7, 1945

Saksa Riigi kapitulatsiooniakt sõlmiti 7. mail 1945 Prantsusmaal Reimsis. Kuivõrd NSV Liit teatas, et tseremoonia Reimsis ei olnud liitlaste vahel kooskõlastatud, ja et kindral, kes NSV Liidu relvajõudude nimel alla kirjutas, ei olnud NSV Liidu väitel volitusi, siis otsustati Saksa Riigi kapituleerumine veel kord kinnitada Berliinis. Teistkordse kapituleerumise kasuks kõneles seegi, et vaherahu on sõlmitud vaid mõnede lääneliitlaste hulka kuuluvate riikidega, kuid mitte NSV Liiduga.

Potsdami konverents

Jul 16, 1945

Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.

Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile

Aug 6, 1945

1. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. Hiroshima linna hävitas pomm nimega Little Boy. Koheselt hukkus 20 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud rohkem kui 200 000 inimest. Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets. 9. augustil 1945 purustas teine aatomipomm teise Jaapani linna, Nagasaki. See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm.

Jaapan kapituleerus

Sep 2, 1945

Jaapan kapituleerus pärast seda, kui tulemusteta vallutamiskatsete järel võttis USA kasutusele tuumapommi. Tuumapomm heideti kahele Jaapani linnale , milleks olid Hiroshima ja Nagasaki . Tuumapommi tagajärjel hukkus 260 000 inimest , Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2.septembril 1945 kirjutas Jaapan tingimusteta alla kapitulatsiooniaktile.