II maailmasõda

Anšluss

Mar 13, 1938

Austria annekteerimine Saksa III Reichi poolt märtsis 1938

Müncheni kokkulepe

Sep 29, 1938

Müncheni kokkulepe oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938 Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale.

MRP - Molotovi- Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Pakti salaprotokolliga jaotati omavahel ära huvipiirkonnad Euroopas.

Saksamaa ründas Poolat. Algas II maailmasõda

Sep 1, 1939

Saksamaa tungis sõda kuulutamata Poolale kallale. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks.

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja

Sep 3, 1939

Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. Peale lühikese Prantsuse vägede sissetungi Saarimaale, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud.

NSVL ründas Poolat

Sep 17, 1939

NSVL ründas poolat, hoivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.

Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat

Apr 9, 1940

Saksa armee hõivas vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Kuigi ka viimast tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada.

Sakslased ründavad Belgiat ja Hollandit

May 10, 1940

Sakslased ründasid Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.

Compiegne vaherahu

Jun 22, 1940

Compiegne'i vaherahu sõlmiti Saksa ja Prantsusmaa vahel. Kaks kolmandikku Prantsusmaast , sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga.

Õhurünnakute algus Suurbritannia vastu

Jul 16, 1940

Sakslastel oli rohkem lennukeid kui inglastel. Inglastel ei jätkunud väljaõppinud piloote. Inglased suutsid välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire ning oskasid oma maa kaitsel hästi radarit kasutada. Inglise õhujõududel õnnestus lahingus Inglismaa pärast peale jääda, hoolimata sakslaste edust. Hitleri kaotus oli esimene tõsisem tagasilöök teises maailmasõjas.

Suur Isamaasõda

Jun 22, 1941

Suur Isamaasõda, Nõukogude Liidu Suur Isamaasõda (vn Великая Отечественная война), termin, mida kasutati NSV Liidus ning mis on kasutusel Venemaal ja mõnes endises liiduvabariigis Saksamaa ja ta liitlaste (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Soome ja 1945 Jaapani) ning NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks 22. VI 1941 – 2. IX 1945, Teise maailmasõja osa.

Aafrika sündmused

Sep 1, 1941

1. Septembris alustas Itaalia Liibüast rünnakut Briti vägedega mehitatud Egiptuse vastu.
2. 7. detsembril asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast.
3. Hitler saatis Aafrikasse sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse, eesotsa määrati Erwin Rommel
4. 1941 aasta märtsis läksid Rommeli väed vasturünnakule ning surusid Briti üksused tagasi

Leningradi blokaad

Sep 8, 1941

Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.

Moskva lahing

Dec 6, 1941

Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumatult rasked, Saksa üksused löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra satibilseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.

Pearl Harbour

Dec 7, 1941

Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harbouris. Ameeriklaste kaotused olid suured ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Saksamaa ja Itaalia teatasid, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas: suutsid hõivata kõik tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. Raskeks hoobiks oli lääneliitlastele Filipiinide, Tai ning Singapuri kaotus.

Stalingradi lahing

Aug 21, 1942

Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Vangi langes 91 000 meest. Saksa sõjavangidest pöördus tagasi ainult umbes 6000 meest.

El-Alameini lahing

Nov 1, 1942

Novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. Marokos ja Alžeerias maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.

Lahingud Kurski kaarel

Jul 5, 1943

Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja, läks Punaarmee pealetungile ning tõrjus sakslased tagasi. Sakslastel ei õnnestunud punaväge peatada ka Dnepri jõele, rajatud "idavallil", Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks.

Teherani konverents

Nov 28, 1943

Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu.
Türgit kutsuti üles astuma veel samal aastal sõtta liitlaste poolel, ent Türgi jäi neutraalseks kuni sõja lõpuni. Balti riigid sattusid Moskva võimu alla.

Normandia dessant D-päev

Jun 6, 1944

Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida ning kuigi liitlaste edasitungi õnnestus mõnda aega pidurdada, varises Saksa kaitse suve lõpuks kokku. Olulist osa selles etendas liitlasjõudude ülekaal õhus. Invasiooni alguses paiskasid liitlasväed 500 Saksa lennuki vastu 11000 enda oma. D-päev: paljud sõdurid hüppasid oma elu päästmiseks üle parda merre, need kes said pihta surid

Varssavi ülestõus

Aug 1, 1944

Poola vastupanuliikumine alustas ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku valitsust. See aga ei sobinud Stalini plaanidega: ta peatas Punaarmee edasitungi ning laskis sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda.

Jalta konverents

Feb 4, 1945

Osalesid Churchill, Stalin ja Roosevelt. Konverentsil otsustati asutada San Franciscos ÜRO. Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, määrati kindlaks ka okupatsioonitsoonid Saksamaal. Jalta konverents oli Stalini suur võit, siin pandi alus aastakümneid kestnud Euroopa lõhestumisele.

Saksamaa kapituleerumine

May 8, 1945

1944 aasta aprillis varises Saksa vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes. Aprillis vallutas Punaarmee Viini ja Itaalia. 7. mail 1945 aastal teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda Euroopas oli sellega lõppenud.
Pildi peal on rubla, millel kujutatud Saksamaa kapituleerumist.

Potsdami konverents

Jul 16, 1945

Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.

Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile

Aug 6, 1945

1. augustil heideti tuumapomm Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Hukkus 300000 inimest. Jaapani vastupanu murdus.

Jaapan kapituleerus

Sep 2, 1945

1. septembril allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.