Ajalugu

Prints Franz Ferdinand mõrvati

Jun 28, 1914

Gavirilo Princip mõrvad Austria printsi Franz Ferdinandi. Seda peetakse esimese maailmasõja alguseks.

Algab esimene maailmasõda

Jun 28, 1914

Austria-Hungari kuulutab Serbiale sõja ja kasutab ajendiks Franz Ferdinandi atentaati.

Esimene maailmasõda

Period: Jul 28, 1914 to Aug 11, 1918

Ajendiks ehk ettekäändeks oli Franz Ferdinandi atentaat. Põhjuseid sõjaks oli palju: imprealistlikud, militaristlikud ja diplomaatilise.

Marne´i lahing

Sep 5, 1914

Prantslased alustavad vastupealetungi ning saksa valksõda nurjub. Kestis 5. september kuni 12. september (1914)

Ypres´i lahing

Apr 22, 1915

Kasutati esimest korda kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. Gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5000 suri.

Verduni lahing

Feb 21, 1916

Toimus 21. veebruar – 16. detsember 1916. Sealt sai alguse mõiste Verduni hakklihamasin. Seal olid nii sakslased, kui ka prantslased suurtükkide ja kuulipilduritega ja kohe kui kellegi sõdurid ründasid muutusid nad "hakklihaks" kuna nad lasti õhku või auguliseks.

Somme´i lahing

Jul 1, 1916

Somme'i lahing toimus 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti 1. juulist 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu.

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Kirjutati alla Saksa delegatsiooni poolt Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis. See vaherahu lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked . Nimelt pidi ta oma väed välja viima nii okupeeritud territooriumitelt kui ka Reinimaalt, samuti Elsassist ja Lotringist. Neil tuli üle anda liitlastele oma sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik.

Pariisi rahukonverents

Jan 18, 1919

Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 – 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel.

Versaille rahuleping

Jan 10, 1920

Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis ja jõustus 10. jaanuaril 1920. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.

Õllekeldriputš

1923

Õllekeldriputš oli Hitleri ja tema parteikaaslaste ebaõnnestunud riigipöördekatse 1923. aastal.

Saksamaa elu kergendamine

1929

Saksamaalt võeti reparatsioonide maksmise kohustus õlult ära.

Must neljapäev

Oct 24, 1929

1. oktoobril 1929 toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva musta neljapäeva nime all. Sellega algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja diktatuuride teket kogu maailmas. Majanduskriis kestis umbes 1933. aastani.

Suur depressioon

Period: Oct 29, 1929 to 1933

Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.

Sõjakollete kujunemine

Period: 1930 to 1939

Pärast 1930. aastat ei toiminud rahvusvahelised suhted väga hästi, rahvasteliit hakkas võimu ja autoriteeti kaotama ja esimese maailmasõja lõppedes alla jäänud ja ebaõiglaselt koheldud riigid hakkasid õiglust taga nõudma

Mandžuuria kriis ja Jaapani agressoriks kuulutamine

1931

Kaug-Idas muutus väga sõjakaks Jaapan, kes tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1931 ründasid jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osasse (Mandžuuriasse) lõid nad Jaapanist sõltuva Mandžukuo riigi. Peale seda kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks

Riikide väljumine majanduskriisist

1932

1. aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes koostas majanduskriisist väljumise eesmärgil New Deal´i. Seda järgides hakkas USA 1933. aastail majanduskriisist üle saama

Saksamaa lammutab Versailles´ süsteemi

1933

Saksamaa astus Rahvasteliidust välja ja Rahvasteliit ei suutnud ära hoida Saksamaa taasrelvastumist. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei ehk natsid, mille eesotsas oli Adolf Hitler, kes teatas oma kavatsusest tühistada Versailles´ rahuleping. 1935 seati Saksa riigis sisse üldine sõjaväekohustus ning asuti looma uut ja võimsat sõjaväge.

Etioopia kriis 1935-1936

1935

Itaalia väed tungisid Etioopiasse. Kohe pärast sõjategevuse algust kuulutas Rahvasteliit Itaalia tegevuse vallutussõjaks ning kuulutas Itaalia hiljem agressoriks

Hispaania kodusõda 1936-1939

1936

1. aast suvel puhkes kindral Franscisco Franco juhtimisel sõjaväelaste mäss, mis kujunes üle kodusõjaks. Rahvasteliit ei suutnud ära hoida selle rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks muutumist. Riigis kehtestati Franco diktatuur

Anšluss

Mar 12, 1938

1. märtsi 1938 hommikul ületas Saksa 8. armee Saksa-Austria piiri. Austria armee ei osutanud neile vastupanu. Vastupidi, austerlased tervitasid sakslasi haakristilippudega, lillede ja natside tervitusega

Hitler nõuab Tšehhoslovakkialt saksa elanikkonnaga alasid

1939

1939 nõuab Hitler Tšehhoslovakkialt saksa elanikkonnaga alasid. Neville Chamberlain tuleb Hitleri nõudmistele vastu ja sõlmitakse Müncheni kokkulepe Suur-Britannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tšehhoslovakkia vahel.

Hitler nõuab Poolalt Danzigi vabalinna

1939

Hitler nõuab Poolalt Danzigi vabalinna ja okupeerib Klaipeda piirkonna.

Hitler vallutab kogu Tšehhoslovakkia

1939

Hitler vallutab ülejäänud Tšehhoslovakkia. Rahvasteliit ei sekku.

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Selle juurde kuulusid ka salajased lisaprotokollid.

2. Maailmasõja algus

Sep 1, 1939

1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse, millega algas Teine maailmasõda. 17. septembril tungis Poolasse ka Stalini punaarmee kes vallutas Poola idaosa.

Teine maailmasõda

Period: Sep 1, 1939 to Sep 2, 1945

Teine maailmasõda oli vahemikus 1. sept 1939 – 2. sept 1945 toimunud maailmasõda, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.

Punaarmee okupeerib Baltimaad

1940

Punaarmee pettis Baltiriigid ära oma baaside lepinguga, mille läbi sai NSV lihtsalt ja suure vaevata Baltimaad ära okupeerida.

Saksamaa vallutab Taani ja Norra

1940

aksamaa alustas 9. aprillil 1940 kindral Nikolaus von Falenhorsti juhtimisel 2 diviisi jõududega operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga. 9. aprillil 1940 maabusid Norras Wehrmachti väosad, Norrasse tungis 100 000-meheline väekontingent, millele osutas vastupanu Norra armee 6 jalaväediviisi. lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis Suurbritannias.

Itaalia vallutab Põhja-Aafrika

1940

Aastal 1940 tungis Itaalia Liibüaga kolooniaga piirnevasse Egiptusse, kuid tõrjuti varsti Briti Rahvaste Ühenduse vägede poolt tagasi kaugele Liibüasse. Saksa armee saatis Itaalia armeele Liibüas täiendust, et kaitsta kolooniat brittide eest

Jaapan ründab USA-t

Dec 7, 1941

Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja 8. detsembril ja 11. detsembril kuulutasid Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. Ameeriklased kandsid sõjas raskeid kaotusi.

Stalingradi lahing

1942

Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral Erich von Mansteinil rinne taas stabiliseerida.

Teherani konverents

1943

1943 lõpul toimus Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prm sõjategevuse aktiviseerimist mandril 2. rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, NSV sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSVL võttis ka kohustuse kuulutada pärast Skm purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja SB tunnustasid NSV Liitu 1941. a piirides.

Invasioon Itaalias

Jul 9, 1943

1. juuli maabusid Liitlasväed Sitsiilias, Itaalia kuningas tagandas 25. juulil Benito Mussolini ja ta vangistati ning uus valitsus sõlmis vaherahu Liitlastega. 1943. aasta sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal 23. septembril Mussoliniga eesotsas fašistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas 13. oktoobril Saksamaale sõja.

Normandia dessant

Jun 6, 1944

1. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias, Operatsioon Overlord käigus. Normandia dessandi seitsmendal päeval, 12. juunil, tõusis maabunute arv 362 547 meheni ning üksikud tugialad ühinesid 80 kilomeetri laiuseks rindeks

Saksamaa purustamine

1945

1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco

Kohtupidamine sõjakurjategijate üle

1945

Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusvastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi.

Jaapani purustamine

Sep 8, 1945

Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. 1945. aastal alustas USA rünnakut Jaapani vastu. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Jaapanlased üritasid oma maad kaitsta. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – 6. augustil 1945 Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud.

Külma sõja algus

1946

Stalin teatab nõudest valmistuda uueks sõjaks Lääne imperealismi vastu, vaatamata rahule. Churchill peab kõne Fultonis.

Trumani doktriin

Mar 12, 1947

Doktriin tehti avalikuks Harry Trumani poolt 12. märtsil 1947. USA pakkus välispoliitilist abi Kreekale ja Türgile end NSV eest kaitsta sõjaväeliselt ja majanduslikult.

Berliini blokaad

1948

NL blokeerib sõjaväega juurdepääsu Lääne-Berliinile. Lääneriigid loovad õhusilla. Tulemus Ida ja Lääs on lõplikult vastasseisus.

Külm sõda

Period: 1948 to 1991

Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu.

Korea sõda 1950-1953

1950

NL, Põhja-Korea ja Hiina vs USA, ÜRO ja Lõuna-Korea. Põhja-Korea tungib Lõuna-Koreasse ja vallutab suurema osa. ÜRO JA USA suruvad väed tagasi. 1953 sõlmitakse vaherahu.

Berliini ülestõus

1953

1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest.

Vietnami sõda

1955

Vietnami sõda 1955–1975 oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. USA suurim läbi kukkumine, mille läbi surid paljud USA sõdurid ja Vietnam muutus ikkagi kommunistlikuks.

Suess´i kriis 1956

1956

Egiptus ja NSVL vs Suur-Britannia, Prantsusmaa, Iisrael ja ÜRO. Egiptuse uus juht Gamal Abdul Nasser riigistab Inglastele kuulunud Suessi kanali, mille tagajärjel ründab Iisrael Egiptust.

Ungari ülestõus

1956

1956.a. oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule, puhkesid Budapesti tänavatel lahingud. Nimetati ametisse uus Ungari valitsus kom. partei tegelase Imre Nadyga. Moskva otsustas seepeale Ungari sõjaliselt okupeerida. 4. nov. 1956 alustas Punaarmee 200 000 sõduri ja2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungari ülestõus lõppes NSV Liidu sõjalise võiduga

Berliini müür

1961

Venemaa ehitas betoonis barjääri, mis eraldas 1961-1989 Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Müür langes 1989 üksmeelse inimmassi poolt.

Kuuba kriis

1962

Kuuba kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Järgnev kriis oli üks külma sõja aegseid suuremaid vastasseise, võrreldav Berliini blokaadiga. Üldiselt arvatakse, et selle käigus jõudis külm sõda kõige lähemale otsese tuumasõja ohule.[1] See oli ka esimene dokumenteeritud juhtum, mil vastastikuse hävitamise võimalust arvestati määrava tegurina rahvusvahelistel relvastusläbirääkimistel.

Praha kevad

1968

Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Brežnevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul, kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul.

Perestroika

1987

1. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatšov NSV Liidus uuenduspoliitika (perestroika) koos avalikustamisega (glasnost), mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides.

Fosforiidisõda

1987

NSV Liit plaanis luua Eesti maa-alale fosforiidikaevandust. Kui informatsioon sellest avalikkuseni jõudis, olid eestlased sellele väga vastu.

Laulev revolutsioon

Period: 1987 to 1991

Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus

IME

Mar 31, 1988

1. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. Laulva revolutsiooni alguseks loetakse sellele järgnenud loomeliitude pleenumit Tallinnas 1.–2. aprillil 1988, kus Eesti loovintelligents nõudis poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus, immigratsiooni tõkestamist ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu tagasiastumist.

Balti kett

Aug 23, 1989

1. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetri