-
1945 BCE
Jalta konverents
- aasta veebruaris toimus toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati asutada San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).
-
1943 BCE
Teherani konverents
Teherani konverentsil 1943. aasta lõpul tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta piire. -
Period: 1941 BCE to 1944 BCE
Leningradi blokaad
Punaarmeel oli võimalik sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna küll vallutada, kui see võeti piiramisrõngasse.. Leningradi blokaadi ajal suri nälga üle 640 000 inimese. -
Anšluss
Austria annekteerimine Saksa III Reichi poolt märtsis 1938. -
Müncheni kokkulepe
Kõige aktiivsemalt tegutses selles suuna Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Üksi jäetud Tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. -
Molotovi-Ribbentropi pakt
- augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus.
-
Saksamaa ründas Poolat
Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale. -
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja
- septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud.
-
Poolat ründas NSVL
- septembril 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast.
-
Talvesõda
- aasta öõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta.
-
Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat
- aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Norrakad osutasid sakslastele vägevat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslasete enamik osa Norrast kätte saada.
-
Sakslased ründavad Belgiat ja Hollandit
- mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Saksa soomusjõudude edasiliikumist toetas lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.
-
Compiegne vaherahu
- juunil 1940 sõlmiti Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahe vaherahu. Kaks kolmandikku, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga.
-
Õhurünnakud Suurbritannia vastu
- juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Luftwaffe oli sõdades karastunud ja neil oli rohkem lennukeid kui inglastel. Inglased suutsid välja arendada Saksa hävitajatega võrdse lennuki Spitfire ning oskasid ka radarid hästi kasutada. Inglise õhujõud suutis siiski lahingus Inglismaa pärast peale jääda.
-
Moskva lahing
- detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumatul rasked, Saksa üksused löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.
-
Pearl Harbour
- detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Usa mereväebaasi Hawaiil Pearl Harbouris. Ameeriklaste kaotused olid suured ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu.
-
El-Alameini lahing
Novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealtungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. Marokos ja Alžeerias maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas oli lõppenud. -
Period: to
Stalingradi lahing
- novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. Lahingud Stalingradi alla kestsid kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega. Saksa armee kaotas ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sellest kaotusest ei suudetud toibuda
-
Lahingud Kurski kaarel
- juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja, läks Punaarmee pealetungile ning tõrjus sakslased tagasi.
-
Normandia dessant D-päev
- juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Lääne-Lääneprantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile kiiresti reageerida ning kuigi liitlaste edasitungi õnnestus mõnda aega pidurdada, varises Saksa kaitse suve lõpuks kokku.
-
Varssavi ülestõus
- augustil 1944 alustas Poola vastupanuliikumine siin ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku valitsust. See aga ei sobinud Stalini plaanidega: ta peatas Punaarmee edasitungi ning laskis sakslaste Varssavi ülestõusu maha suruda.
-
Saksamaa kapituleerumine
- mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli Euroopas sellega ametlikult lõppenud.
-
Period: to
Potsdami konverents
Toimus Potsdamis võitjariikide konverents, kus kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. -
Period: to
Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile
Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue relva-tuumapommi. 6.augustil 1945 heideti see Hiroshimale ning 9. augustil Nagasakile. -
Jaapan kapituleerus
- augustil 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. septembril 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.