Euroopa 19. sajandil

Klassitsism

Period: Jan 1, 1601 to Dec 31, 1900

Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

Napoleon I valitsemisaeg

Period: Nov 11, 1799 to Jun 22, 1815

Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed.
Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korr

1802. aasta talurahvaseadus

Jul 15, 1802

Kehtis Eestimaa kubermangus
Esimene talurahva seadustik
Talupoeg sai õiguse vallasvarale
Talude pärandatav kasutamisõigus, kui koormised tasutud.
Piirati talupoegade müüki

1804. aasta talurahvaseadus

Jul 15, 1804

Pandi alus teokoormiste normeerimisele
Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus
Liivimaale loodi ka vallakohtud
Liivimaal samuti talupoegade õigus vallasvarale ja talude pärandatav kasutamisõigus

Viini kongress

Period: May 30, 1814 to Jun 9, 1815

Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme. Tulemuseks oli kontinendi poliitilise kaardi ümberjoonistamine, Prantsusmaa, Napoleon I rajatud Varssavi hertsogkonna, Hollandi, Reiniäärsete riikide, Saksimaa ja mitmete Itaalia territooriumide piiride kehtestamine.

Saksa liidu loomine

Jun 9, 1815

Saksa Liit (saksa Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija.

Louis XVIII valitsemisaeg

Period: Jul 8, 1815 to Sep 16, 1824

Louis XVIII oli tüse ning haiglane, üsna sarnane oma vanemale vennale, keda rahvas hea sõnaga ei meenutanud. Kuigi Louis ei muuda alguses eriliselt Napoleoni loodud riigisüsteemi, ei anna ka see tema populaarsusele midagi juurde. Hiljem langeb Louis XVIII ultratagurlike rojalistide mõju alla ning tema maine rahva silmis langeb veelgi. Kui Louis XVIII 1824. aastal sureb, leinab rahvas (ja eriti uuem põlvkond) pigem Napoleoni, kelle hiilgus ja populaarsus on saanud uut jõudu tema surma läbi.

1816/1819 talurahvaseadus

May 23, 1816

1816 Eestimaal
1819 Liivimaal
Talupoeg vabastati pärisorjusest maata
Perekonnanimede panek
Maad tuli rentida mõisniku poolt kehtestatud hinnaga
Piirati liikumisvabadust
Ühe mõisa küladest moodustati vallad

Charles X valitsemisaeg

Period: Sep 16, 1824 to Aug 2, 1830

Charles X kuningaks kroonimine leidis aset vana kombe kohaselt Reimsi katedraalis 1825. aastal. Vana kombe taastamine ei olnud samas eriti arukas, kuna ühelt poolt oli selleks ajaks juba niigi palju kuningate jumalikus päritolus kahtlejaid, samuti teadis rahvas väga hästi, et nii pühitsetud palsam kui ka püha ampull (pudel) pidid olema vähemalt ühe korra hävitatud.

Nikolai I valitsusaeg

Period: Sep 3, 1825 to Mar 2, 1855

Valitses venemaad kui sõjaväekasarmut, pöörates tähelepanu ainult riigi sõjalise jõu kasvatamisele. Moodustas keisririigi kontrollimiseks Isikliku Kantselei.

Realism

Period: Jan 1, 1830 to Dec 31, 1900

Realism (ladina realis 'tõeline, asine') kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.

Louis Philippe valitsemisaeg

Period: Aug 9, 1830 to Feb 24, 1848

1. aastal, pärast Juulirevolutsiooni, tõusis ta Louis-Philippe I nime all Prantsusmaa troonile, kus valitses esialgu küllaltki edukalt. Oma poliitikas toetus ta jõukale keskklassile ning teenis seetõttu ära hüüdnime "kodanlasest kuningas". Tema valitsusaega nimetatakse tavaliselt Juulimonarhiaks.
2. aastal tabas maad aga majanduskriis ning kuninga valitsuse autoriteet langes kiiresti. Järgmise aasta alguses puhkesid mitmel pool, eriti Pariisis, mässud ning kuningas põgenes Suurbritanniasse

Hambachi pidu

May 29, 1832

Saksa natsionaaldemokraatlik festival, mis oli mitte-poliitilise laada kattevarjus. Suurim selle ajastu Saksamaa ühtsuse, vabaduse ja demokraatia avalik demonstratsioon

Elektrimootor

Jul 15, 1832

Esimene elektrimootor, mis oli võimeline masinaid liigutama, leiutati briti teadlase William Sturgeoni poolt. Patenteeriti Thomas Davenporti poolt aastal 1837.

Esimene hõõglamp

Jul 14, 1835

1835.a. demonstreeris James Bowman Lindsay oma püsival elektrijõul töötavat valgustit ja nii on Lindsay tuntud kui esimese hõõglambi leiutaja.

Kuninganna Victoria valitsemisaeg

Period: Jun 20, 1837 to Jan 22, 1901

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna Victoria valitsemisaja kestus oli 63 aastat ja 7 kuud, aastatel 1837–1901. Victoria oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh. Ta asus troonile 18-aastaselt.
Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all. See oli periood, mille jooksul arenes kiiresti Suurbritannia tööstus, kultuur, poliitika, teadus ja sõjandus.

Telegraaf

Jul 15, 1837

1. aastal lõi Samuel Morse oma versiooni elektrilisest telegraafist. Koos oma assistendi Alfred Vailiga lõi ta selle süsteemi jaoks ka tähestiku, mida tuntakse morsekoodi all.

Esimene fotoaparaat (kasutatav)

Jul 15, 1837

Esimene praktiliselt kasutatav fotoaparaat loodi 1837. aastal. Varasemad mudelid olid kõik väga pika säriajaga (umbes 8 tundi), kuid sellel mudelil, mis oli Louis Daquerre'i looming, oli säriaeg juba paar minutit.

Eetrinarkoos

Oct 16, 1846

William T.G. Morton osales avalikul eetrinarkoosi demonstratsioonil Bostoni Ether Dome'is.

Frankfurdi Rahvuskogu

Jan 1, 1849

Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849. Frankfurdi Rahvuskogu oli esimene vabadel valimistel valitud kogu Saksamaa esinduskogu.

Napoleon III valitsemisaeg

Period: Dec 2, 1852 to Sep 4, 1870

Keisrina edendas Napoleon III hoogsalt majanduselu, arendas Prantsusmaa raudteevõrku ja hoolitses mõnevõrra laiade masside hüveolu eest. Kuni 1860. aastani toetus ta rahvahääletustele (kõik rahvahääletused toetasid tema valitsust kuni keisririigi lõpuni välja), seejärel loodi valitav rahvaesindus. Kuid ta absolutistliku värvinguga sisepoliitika, mis toetus kirikule, sõjaväele ja bürokraatiale, põhjustas, hoolimata mõningaist liberaalseist mööndustest, üha suureneva vabariikliku opositsiooni.

Aleksander II valitsemisaeg

Period: Mar 2, 1855 to Mar 13, 1881

Radikaalsete reformide aeg. Ehitati üles Nikolai I ajal viimseni kurnatud Vene keisririiki, viies läbi erinevaid reforme (näiteks kohtureform 1864. aastal) haritlaste abil.

1849/1856/1865 talurahvaseadus

Jul 15, 1856

Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks
Talumaade mõisamaade külge liitmine keelati
Talupoegadele anti õigus talusid päriseks osta
Teorendilt raharendile üleminek
Algas talude krunti ajamine
Mõõdeti talude piirid täpselt välja
Taluperemees vabastati teotööst.

Ajalehe "Postimees" asutamine

Jun 5, 1857

Postimeest loetakse kõige vanemaks Eesti ajaleheks. Leht ilmus esimest korda 5. juunil 1857. aastal nädalaleht Perno Postimees nime all Johann Woldemar Jannseni juhatusel. Aastal 1886 kolis leht Tartusse ning ilmus edaspidi nime all Postimees.

"Liikide tekkimine"

Nov 24, 1859

"Liikide tekkimine" (ingl "The Origin of Species") on briti loodusuurija Charles Darwini raamat, mis on üks bioloogia klassikalisi teoseid. Darwin väidab selles, et organismid on välja arenenud evolutsiooni käigus loodusliku valiku toimel. Raamat ilmus 24. novembril 1859 ja müüdi kohe läbi. Raamat põhjustas tollal suurt poleemikat, sest ta eitas Piiblis kirjeldatud loomisloo vajalikkust.

Impressionism

Period: Jan 1, 1860 to Dec 31, 1879

Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.

Wilhelm I valitsemisaeg

Period: Jan 2, 1861 to Mar 9, 1888

Wilhelm I oli konservatiivne, kindlate harjumuste ja militaristliku eluviisiga äärmiselt sihikindel mees, kes tõi Preisi poliitikasse Otto von Bismarcki. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise (Versailles' peeglisaalis).

Pärisorjade vabastamine Venemaal

Feb 19, 1861

Keisri manifestiga kaotati pärisorjus kogu riigis. Talupojad vabastati pärisorjusest ning osa haritavaid maid anti talupoegadele pika järelmaksuga väljaostmiseks. Reformi elluviimine kujunes pikaajaliseks, kuna järelmaksuaeg oli 49 aastat.

Bismarcki ajastu

Period: Sep 23, 1862 to Mar 20, 1890

Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Otto von Bismarck on käinud ka Eestis. 27. juulil 1867 tuli ta laevaga Lübeckist Tallinna ja sealt edasi vahepeatustega Raikkülla oma vana sõbra ja poliitilise nõuniku Vene küsimustes Alexander von Keyserlingi juurde.

Patenteeritakse Gatlingi kuulipilduja

Nov 4, 1862

Gatlingi kuulipilduja oli mitme toruga ja laadis automaatselt, kuid ei tulistanud automaatselt: ta vajas inimest, kes iga lasu jaoks eraldi vajutaks päästikule. Kodusõjas seda ametlikult ei kasutatud, USA sõjaväe relvastusse võeti see alles 1866. Hiljem täiustati Gatlingi kuulipildujat korduvalt ja saavutati laskekiirus 1500 lasku minutis. Kuna inimene ei suuda nii kiiresti päästikule vajutada, siis paigaldati selleks kuulipildujale elektrimootor.

Esimene inimjõu abita liikuv allveelaev

Apr 16, 1863

Nimetuseks Plongeur (pr. keeles sukelduja), disainitud Kapten Siméon Bourgeois ja mereväe ehitaja Charles Brun'i poolt.

Passiseadus

Nov 11, 1863

Inimesed saavad liikumisvabaduse isikut tõendavate dokumentide näol

Esimene üldlaulupidu

Jun 18, 1869

I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.

Teatri "Vanemuine" asutamine

Jun 24, 1870

Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis "Vanemuine" 24. juunil 1870. aastal.

Prantsusmaa III vabariik

Period: Sep 4, 1870 to Jun 22, 1940

Jätkus aktiivne koloniaalpoliitika ning Prantsusmaast saab Inglismaa järel suuruselt teine koloniaalriik maailmas. Peamine vaenlane sel ajastul oli Saksamaa, kelle vastu otsiti 1870. aastal saadud häbistava kaotuse eest kättemaksu. See õnnestus I maailmasõjas, kuid sakslased vastasid Prantsusmaa vallutamisega II maailmasõjas.

Telefoni patenteerimine

Mar 15, 1876

Alexander Graham Bell patenteeris oma versiooni telefonist. Telefoni enese idee on kogum mitme eri inimese tööst.

Ajalehe "Sakala" asutamine

Mar 11, 1878

Eesti ajaleht, mis ilmub Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson.

Postimpressionism

Period: Jan 1, 1880 to Dec 31, 1900

Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid.ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama.

Aleksander III valitsemisaeg

Period: Mar 13, 1881 to Nov 1, 1894

Aleksander sai troonile pärast oma isa Aleksander II tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis 1881. aastal ning seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik, teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi propagandat. Venestamise algus.

Wilhelm II valitsemise aeg

Period: Jun 15, 1888 to Nov 9, 1918

Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt absolutistlikult ning seetõttu saatis 1890. aastal erru ka riigikantsler Otto von Bismarcki. Ta huvitus väga kõigest sõjaväelisest ning moderniseeris pidevalt Saksa armeed, püüdes isegi luua omal käel uute relvade ja sõjalaevade mudeleid. Tema valitsemisajal hakkas Saksamaa otsima kohta päikese all. Wilhelm lootis sõjaga olukorda Saksamaa ja ta liitlaste kasuks muuta, kuid ometigi ei soovinud ta maailmasõda, kuna see viis Saksamaa sõtta kahel rindel.

Nikolai II valitsemisaeg

Period: Nov 1, 1894 to Jul 17, 1917

1904, - 1905 aastal peeti Vene-Jaapani sõda, kus Venemaa sai algusest peale suuri kaotusi. Nikolai II, tema pere ja teenjaskond mõrvati 17. juulil 1918.

Röntgenkiirte avastamine

Nov 8, 1895

8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama. Selle katse tulemusel avastas Wilhelm Conrad Röntgen röntgenkiired.

Oktoobri Manifest

Oct 15, 1905

Anti välja Oktoobri Manifest, millega inimesed said kodanikuõigused.