-
Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Viini klassikud.Moliere.
-
Louis XVIII oli Prantsusmaa kuningas 6. aprillist 1814 kuni 20. märtsini 1815 ning 8. juulist 1815 kuni 16. septembrini 1824. Louis XVIII oli tüse ning haiglane, üsna sarnane oma vanemale vennale, keda rahvas hea sõnaga ei meenutanud.
-
Charles X (9. oktoober 1757 – 6. november 1836) oli Prantsusmaa kuningas 1824–1830. Troonile saades oli ta juba 66-aastane. Varem oli ta Artois' krahvina juhtinud ultramonarhiste ning tema vaated olid tunduvalt konservatiivsemad kui tema vendadel.
-
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Terava mõistuse ja väga hea mäluga, haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.
-
Louis-Philippe I (6. oktoober 1773 – 26. august 1850) oli Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastatel 1830–1848. Noor Louis-Philippe tegi alates 1791. aastast karjääri Prantsuse sõjaväes ning paistis silma isikliku vaprusega. Ka tema vaated olid sarnaselt isaga küllaltki liberaalsd.
-
- aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi „Iggaüks...“, millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.
-
- aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus.
-
- aasta 20. veebruari Liivimaa talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber.
-
Napoleon III (Charles Louis Napoléon Bonaparte; 20. aprill 1808 – 9. jaanuar 1873) oli Prantsusmaa president aastatel 1848–1852, Prantsusmaa keiser 1852–1871 ning Andorra vürst 1848–1871.
-
Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815. Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme.
-
Saksa Liit (saksa Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija.
-
Eestimaa vabastati pärisorjusest
-
Kaotati talupoegade isiklik pärisorjus, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormisenormid kaotati, mõisnik sundis talupoegadele peale nõndanimetatud vaba lepingu lühiajaliseks maakasutuseks.
-
- mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus; talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad
-
Liivimaa vabastati pärisorjusest.
-
Nikolai I
Karm ning militaristlik mees.Ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku sõjaväekasarmut. -
Ülesaksamaaline rahvuskogunemine (riigi ühendamine ja põhiseadus), kus 30000 inimest esitasid ühtse Saksa riigi loomise nõude.Pidustused toimusdi Pfalzis Hambachi lossi varemete juures.
-
Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks
-
Samuel Morse leiutas aastal 1837 telegraafi.
-
Victoria (Alexandrina Victoria) (24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna. Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna Victoria valitsemisaja kestus oli 63 aastat ja 7 kuud, aastatel 1837–1901. Victoria oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh. Ta asus troonile 18-aastaselt.
-
Fotograafia leiutasid Daguerre ja Talbot.
-
Esimesena kasutas eeternarkoosi C. W. Long 1842. aastal 8 operatsiooni valutustamiseks. Esimese avaliku eeternarkoosi demonstratsiooni tegi W. Morton 1846. aastal Bostonis. Pärast neid katsetusi hakati eeternarkoosi laialdaselt kasutama kogu maailmas.
-
Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
-
Seadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära selle kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus vabalepingu järgi. Seda võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka koolikohustust. Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud.
-
Allveelaev on laev liikumiseks veepinna all. Allveelaevad leiavad enamasti kasutust sõja- või mereuurimislaevadena
-
Aleksander II Suurte reformide tegija. Pärisorjuse kaotamine. Sõprussuhted USAga.
-
Venemaal kaotati pärisorjus
-
Ajaleht Postimees on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust.
-
Charles Darwin kirjutas aastal 1859 raamatu Liikide tekkimine.
-
Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Paul Burman. Mary Cassatt
-
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 1859–1861) ja Saksamaa Keisririigi keiser 1871. aastast kuni surmani.
-
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist.
-
- aastal võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus.
-
Aastal 1865 loodi Tartus mängu- ja lauluselts "Vanemuine", mis korraldas ka I üldlaulupeo.
-
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus.
-
Uus vabariik sündis pärast Prantsuse-Preisi sõda. 28.jaanuar 1871. aastal kirjutati alla eelrahulepingule.Prantsusmaa loobus Elsass-Lotringi piirkonnast. Lisaks pidi maksma 5 miljardit franki kontributsioone. Saksa väed said õiguse okupeerida Pariisi.
-
Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil.
-
Sakala on eesti ajaleht, mis ilmub Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson.
-
Thomas Edison leiutas aastal 1879 elektrilambi.
-
Postimpressionism arenes välja impressionismist. 1880. aastatel katsetasid mitmed kunstnikud (Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Georges Seurat ja Paul Cézanne) värvi, vormi ja joone väljenduslikkusega. Seda peetakse postimpressionismi alguseks. Mõnikord peetakse postimpressioniste ekslikult impressionistideks või liigitatakse muuseumis impressionistide alla, kuid tegelikult on tegemist omaette vooluga.
-
Aleksander III Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt.
-
Kuulipilduja on automaatlaadimisega tulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega.
-
Raadio on signaalide edastamine raadiolainete (elektromagnetlainete) abil sagedusalas mõnest kHz-st kuni 3 THz-ni.
-
Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.
-
-
Wilhelm Conrad Röntgen leidis aastal 1895 tundmatud kiired.
