19. sajand

By KiisuMiisu1

  • Klassitsismiajastu

    Iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik Jacques Louis David. Muusik: Ludwig van Beethoven.

  • Wilhelm I

    Ta oli Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 1859–1861) ja Saksamaa Keisririigi keiser 1871. aastast kuni surmani. Wilhelm I oli konservatiivne, kindlate harjumuste ja militaristliku eluviisiga äärmiselt sihikindel mees, kes tõi Preisi poliitikasse Otto von Bismarcki. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise.

  • Napoleon I valitsemisaja algus

    Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Kahel korral valitses Prantsusmaad, 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.

  • Eestimaa talurahvaseadused 1802

    1. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi „Iggaüks...“, millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.

  • Eesti talurahvaseadused 1804

    1. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. 1809. aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. Talurahva koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile.

  • Liivimaa talurahvaseadus 1804

    1. aasta 20. veebruari Liivimaa talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber. 1805. hakkas antud seadus kehtima ka Eestimaa kubermangu talupoegadele.

  • Louis XVIII valitsemisaja algus

    Louis XVIII oli Prantsusmaa kuningas 6. aprillist 1814 kuni 20. märtsini 1815 ning 8. juulist 1815 kuni 16. septembrini 1824. Louis XVIII oli eelviimane kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil

  • Viini kongress

    Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis .Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Üks Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme.

  • Saksa Liidu loomine

    Saksa Liit oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija.

  • Viini kongresse lõpp

    Läbirääkimised jätkusid vaatamata puhkenud võitlusele, mille vallandas Napoleoni dramaatiline tagasitulek eksiilist ja võimu taasvõtmine Prantsusmaal saja päeva ajal märtsis–juulis 1815. Kongressi "lõppakt" allkirjastati üheksa päeva enne tema lõplikku kaotust Waterloo all 18. juunil 1815.

  • Napoleon I valitsemisaja lõpp

    Esimene vahepaus kui ta ei valitsenud oli 1814, aasta 11.Aprill, kuid aastapärast 18.märts 1815 astus tagasi valitsema ning seejärel lõpetas täielikult Prantsusmaa valitsemise. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud

  • Eestimaa talurahvaseadus 1816

    1. mail 1816. aastal kehtestatud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormisenormid kaotati, mõisnik sundis talupoegadele peale nõndanimetatud vaba lepingu lühiajaliseks maakasutuseks. Talupojad said isiklik vabaduse ja hakkasid ise maksma pearahamaksu ja muid riigimakse ning hoolitsema magasiaitade funktsioneerimise eest.

  • Liivimaa talurahvaseadus 1816/1819

    1. mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus; talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad (vallad).

  • Louis XVIII valitsusaja lõpp

    Louis XVIII oli tüse ning haiglane, Kuigi Louis ei muutnud alguses eriliselt Napoleoni loodud riigisüsteemi, ei andnud ka see tema populaarsusele midagi juurde.

  • Charles X valitsemisaja algus

    Charles X oli viimane kroonitud kuningas Prantsuse troonil ning ühtlasi viimane Püha Vaimu ordu suurmeister.Charles X kuningaks kroonimine leidis aset vana kombe kohaselt Reimsi katedraalis 1825. aastal.

  • Nikolai I tõusmine troonile

    Iseloomulikud jooned: Karm, tagurlik, militarilistlik

  • Louis Philippe valitsemisaja algus

    1. aastal, pärast Juulirevolutsiooni, tõusis ta Louis-Philippe I nime all Prantsusmaa troonile, kus valitses esialgu küllaltki edukalt. Oma poliitikas toetus ta jõukale keskklassile ning teenis seetõttu ära hüüdnime "kodanlasest kuningas". Tema valitsusaega nimetatakse tavaliselt Juulimonarhiaks.

  • Realismi ajastu

    Tekkis prantsusmaal,kõige rohkem väljendub realismiajastu kunstis kus hakati kujutama kõike realistlikumalt.Kunsti poolest oli kõige tuntuim Gustave Courbert.

  • Hambachi pidu

    Ülesaksamaaline rahvuskogunemine, kus 30000 inimest esitasid ühtse Saksa riigi loomise nõude. Pidustused toimusid Pfalzis Hambachi lossi varemete juures.

  • Elektrimootor

    Keemik Michael Faraday algupärasel mootoril polnud mingit praktilist väärtust. Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport Rutlandist, Vermontist 1837. aastal.

  • Charles X valitsemisaja lõpp

    Oma valitsemisaja lõpul astus Charles erinevaid samme, et võimu tugevdada, kitsendades näiteks ajakirjandusvabadust, ent kuna tegemist oli siiski piisavalt muutunud ühiskonnaga, ei suudetud seda enam välja kannatada ning 27. juulil 1830 algas Pariisis ülestõus, mida kutsutakse Juulirevolutsiooniks. Charles X põgenes Pariisist, loobus 2. augustil troonist ning läks eksiili, leides peavarju erinevatest Euroopa riikidest. Ta suri 6. novembril 1836 Görz'i linnas Austrias (praegu Nova Gorica Sloveeni

  • Kuninganna Victoria võimul oleku algus

    Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna Victoria valitsemisaja kestus oli 63 aastat ja 7 kuud, aastatel 1837–1901. Victoria oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh. Ta asus troonile 18-aastaselt.

  • Telegraaf

    Samuel Morse leiutas telegraafi 1837. aastal. Telegraafiaparaadiga sai saata ja vastu võtta kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas sellises teates kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon, mida hakati kutsuma morsemärkideks.

  • Fotograafia

    Louis Jacques Monde Daguerre ristis leiutise, mida enne juba vaikselt arendati, oma nime järgi dagerrotüübiks ja jaanuaris 1839 teatati leiutisest Prantsuse Teaduste Akadeemias. Seda daatumit peetaksegi tihtipeale fotograafia sünniaastaks. Dagerrotüüpe iseloomustas äärmiselt kõrge pildikvaliteet, sest isegi lähemal vaatlusel polnud võimalik eristada ühtegi kujutist loovat joont ega täppi.

  • Eetrinarkoos

    Esimesena kasutas eeternarkoosi C. W. Long 1842. aastal 8 operatsiooni valutustamiseks. Esimese avaliku eeternarkoosi demonstratsiooni tegi W. Morton 1846. aastal Bostonis. Pärast neid katsetusi hakati eeternarkoosi laialdaselt kasutama kogu maailmas

  • Louis Philippe valitsemisaja lõpp

    1. aastal tabas maad aga majanduskriis ning kuninga valitsuse autoriteet langes kiiresti. Järgmise aasta alguses puhkesid mitmel pool, eriti Pariisis, mässud ning kuningas põgenes Suurbritanniasse, loobudes troonist oma pojapoja (Philippe VII) kasuks

  • Frankfurdi parlament

    Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal. See töö toimus Frankfurdis Pauli kirikus 18. maist 1848. Eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja põhiseaduse väljatöötamine.

  • Napoleon III valitsemisaja algus

    Prantsusmaa president ja Prantsusmaa keiser .Presidendina ajas Napoleon konservatiivset, klerikaalset poliitikat, mis kindlustas talle korda ja tugevat võimu nõudvate alalhoidlike elementide poolehoiuna.

  • Liivimaa talurahvaseadus 1849

    Seadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära selle kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus vabalepingu järgi. Seda võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka koolikohustust. Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud.

  • Allveelaev

    Esimesena kasutas eeternarkoosi C. W. Long 1842. aastal 8 operatsiooni valutustamiseks. Esimese avaliku eeternarkoosi demonstratsiooni tegi W. Morton 1846. aastal Bostonis. Pärast neid katsetusi hakati eeternarkoosi laialdaselt kasutama kogu maailmas

  • Nikolai I valitsemisaja lõpp

    Kuid 1853 rikkus Nikolai jõudude tasakaalu Euroopas, kui kuulutas järjekordse sõja Türgile. Prantsusmaa ja Suurbritannia tulid Türgile appi ning maabusid Krimmis. Algas Krimmi sõda, mille Venemaa lõpuks kaotas. Nikolai ise selle lõppu ei näinud, surres 1855. aastal enne sõja lõppu.

  • Aleksander II pääseb troonile

    Isel. jooned: õrna hingega, heasüdamlik.

  • Eesti talurahvaseadused 1856

    1. aasta Eestimaa talurahvaseaduse "Walla kogukonna seadus"e järgi tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast (kuuendikumaa). 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Seadus reguleeris ka koolikohustust, kool

  • "Postimehe" asutamine

    Ajaleht Postimees on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Leht ilmus esimest korda 5. juunil 1857. aastal nädalaleht Perno Postimees nime all Johann Woldemar Jannseni juhatusel.

  • "Liikide tekkimine"

    "Liikide tekkimine" on briti loodusuurija Charles Darwini raamat, mis on üks bioloogia klassikalisi teoseid. Darwin väidab selles, et organismid on välja arenenud evolutsiooni käigus loodusliku valiku toimel.

  • Impressionism

    Impressionism oli 19 sajandi maalikunsti vool mis sai alguse oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Tähtsaimad kunstnikud sellel ajastul oli Claude Monet , Edgar Degas ja Camille Pissarro.Tähtsaim muusik oli aga Claude Debussy.

  • Pärisorjuse kaotamine Venemaal

    Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust. Talupojad vabastati pärisorjusest ning osa haritavaid maid anti talupoegadele pika järelmakusga väljaostmiseks. Kuid väljaostetud maa ei saanud mitte talupoegade isiklikuks omandiks vaid talupoegade külakogukogukondade ühisomandusse.

  • Bismarcki ajastu algus

    Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist.Pealtnäha kergete võitude taga seisis Bismarcki tohutu diplomaatiline talent ning Preisi armee moderniseerimisele kulutatud hiigelenergia.

  • Passiseadus

    1. aasta passiseadus avas Eesti talupoegadele seadusliku võimaluse minna neile võõrastesse kohtadesse uut elualustama, siirduda paradiisi otsinguile.

  • Esimene üldlaulupidu

    Esimene üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen.

  • Prantsuse III vabariik

    Palju oli Monarhia pooldajaid,alles 1870. aasta monarhia lootused jooksid liiva,Majandust tabas kriis,ostujõud oli seetõttu päris madal.Rantjeede kihi tekkimine.Tugev koloniaalpoliitika riik. Palju tüli oli Saksamaaga, kuid Inglismaa ja Venemaaga suhted soojenesid.

  • Napoleon III valitsemisaja lõpp

    Napoléonil 1870. aastal ühtegi liitlast, kui ta oli sunnitud avaliku arvamuse survel Preisimaale sõda kuulutama. Kuid Sedani all sai keisri armee täielikult lüüa ning ta ise langes sõjavangi. Seepeale kuulutati ta sõja kaotuses süüdlaseks ning monarhia kaotati. Napoléon veetis oma viimased eluaastad Inglismaal eksiilis.

  • Bismarcki ajastu lõpp

    Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine).Loodi Saksa keisririik.

  • Telefon

    Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keelevahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil.

  • "Sakala" asutamine

    1. aasta 11. märtsil ilmus Viljandis Sakala esimene number. Selle asutas Carl Robert Jakobson. Lehe väljaandmisega algas pingeline ajajärk. Ajalehel oli rahva seas suur menu, sest see kajastas talurahva elu ja tegemisi ning teavitas erinevatest probleemidest. Ühtlasi oli see radikaalne ja kritiseeris aadlivõimu ning võitles selle kaotamise vastu.

  • Elektrilamp

    Lamp on tehiskiirgusallikas, milles sisestatav energia muundub valgust sisaldava optilise kiirguse energiaks.Keemilisel energial põhinevad õlilambid, petrooleumilambid, karbiidlambid ja gaasilambid. Elektrienergiat ehk elektrit kasutavad elektrilambid.

  • Aleksander III tõuseb troonile

    Aleksander III tõuseb troonile
    Iseloomulikud jooned: karm, läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ja venestamise algatajana. Tema tahumatu kehaehitus ja mühaklik vaim kajastuvad isa antud hüüdnimes „härg”. Talle meeldis näidata oma jõudu, painutades kõveraks ahjuroope või keerates hõberublasid näppude vahel toruks.

  • Aleksander II valitsemisaja lõpp

    Mõrvati atendaadi käigus.1881 tappis poola revolutsionäär Ignacy Hryniewiecki “Narodnaja Volja” täidesaatva komitee otsuse kohaselt isevalmistatud nitroglütseriiniga täidetud pommi abil imperaator Aleksander II

  • Kuulipilduja

    Kuulipilduja on automaatlaadimisega tulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega.

  • Raadio

    Raadio on signaalide edastamine raadiolainete abil sagedusalas mõnest kHz-st kuni 3 THz-ni.

  • Wilhelm II

    Wilhelm II oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli agressiivne. Ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik.

  • Aleksander III valitsemisaja lõpp

  • Röntgen

    Seade, mis võimaldab teha pilte siseorganitest.

  • Nikolai II tõusmine troonile.

    Iseloomulikud jooned:

  • Kuninganna Victoria võimul oleku aja lõpp

    Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all. See oli periood, mille jooksul arenes kiiresti Suurbritannia tööstus, kultuur, poliitika, teadus ja sõjandus.

  • Postimpressionism

    Postiimpressionism on 19 sajandi lõpu maalikunsti vool mis kasvas välja impressionismist.Kunstis saavutus kõige rohkem tol ajastul Vincent van Gogh kes maalis 900 maali ja tegi 1100 graafilist tööd.

  • Nikolai II valitsusaja lõpp

    Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokume