19. SAJAND

Klassitsism

Jan 1, 1730

16-19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharidusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Õitseaeg oli maades, kus valitses absoluutne monarhia, nt prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal. http://www.youtube.com/watch?v=vQVeaIHWWck "Moonlight Sonata"

Napoleon I

Nov 11, 1799

Napoleon I oli Prantsusmaa väejuht ja pealik. Ta valitses erinevatel aegadel . 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga ,ta oli ka karm ja halastamatu,Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.

Talurahva seadus

Jan 1, 1802

• regulatiiv "Iggaüks.."
• kehtis Eestimaa kubermangus
• esimene talurahva seadustik
• talupoeg sai õiguse vallasvarale
• piirati talupoegade müüki

Talurahvaseadused

Jan 1, 1804

• Talurahvaseadused Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes
• Eestimaal kordas 1802. aasta seadust
• pandi alus teokoormiste normeerimisele
• keelati talupoegade võõrandamine maast lahus
• Liivimaal loodi ka vallakohtud

Louis XVIII

Apr 6, 1814

Louis XVIII oli tüse ning haiglane, üsna sarnane oma vanemale vennale. Prantsusmaa võlgnes Louis XVIII palju, kuna just tema oli see, kes aitas Prantsusmaal üle saada Napoleoni viimaste sõdade ning reparatsioonide tekitatud sügavast kriisist.

Viini kongress

Sep 1, 1814

Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815. Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme.

Saksa Liidu loomine

Jan 1, 1815

Saksa Liit (saksa Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil.Aastal 1848 toimusid liberaalide ja rahvuslaste revolutsioonid püüdega luua ühtne Saksa riik. Läbirääkimised Saksa riikide vahel ebaõnnestusid ja liit tühistati lühikeseks ajaks, kuid taasloodi aastal 1850.

Viini kongressi lõpp

Jun 9, 1815

Viini kongress oli esimene rahvusvaheliste kohtumiste seerias, mis sai tuntuks kui kongressisüsteem, mis oli püüe püstitada Euroopas rahumeelselt jõudude tasakaal ja eeskujuks hilisematele organisatsioonidele nagu Rahvasteliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaal

Jan 1, 1816

Pärisorjuse kaotamine Eestimaal
Pärisorjuse kaotamise seadused:
1. talupoeg vabastati pärisorjusest maata
2. perekonnanimede panek
3. maad tuli rentida mõisniku poolt kehtestatud hinnaga
4. piirati liikumisvabadust
5. üle mõisa küladest moodustati vallad Tulemused:
1. kasvas enesekindlus
2. halvenes majanduslik olukord
3. talumajandus kurnati viimseni välja.
4. võim ja õigus tulid talupojale lähemale

Pärisorjuse kaotamine Liivimaal

Jan 1, 1819

KUNINGANNA VICTORIA VALITSEMIASAJA ALGUS

May 24, 1819

Oli Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna.Asus troonile 18.aastaselt.Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all. See oli periood, mille jooksul arenes kiiresti Suurbritannia tööstus, kultuur, poliitika, teadus ja sõjandus.

Nikolai I keisriks kroonimine

Dec 14, 1825

Aleksander I ootamatu surma järel jäi Vene riik mõneks ajaks valitsejata. Vastavalt troonipärimisseadusele oleks pidanud trooni saama Aleksandri vanuselt järgmine vend Poolaasehaldur suurvürst Konstatin Pavlovitš, kes oli küll ammu teatanud troonist loobumist, kuid seda teadis vaid väike perekonnaring. Keisriks kroonimine määrati Nikolaile 14. detsembriks 1825.

Louis Philippe I

Jan 1, 1830

Louis-Philippe I oli Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas.Noor Louis-Philippe tegi alates 1791. aastast karjääri Prantsuse sõjaväes ning paistis silma isikliku vaprusega. Ka tema vaated iolid sarnaselt isaga küllaltki liberaalsd.

Charles X valitsuasaja lõpp

Aug 2, 1830

Oma valitsemisaja lõpul astus Charles erinevaid samme, et võimu tugevdada, kitsendades näiteks ajakirjandusvabadust, ent kuna tegemist oli siiski piisavalt muutunud ühiskonnaga, ei suudetud seda enam välja kannatada ning 27. juulil 1830 algas Pariisis ülestõus, mida kutsutakse Juulirevolutsiooniks. Charles X põgenes Pariisist, loobus 2. augustil troonist ning läks eksiili, leides peavarju erinevatest Euroopa riikidest

Hambachi pidu

Jan 1, 1832

Ülesaksamaaline rahvuskogunemine (riigi ühendamine ja põhiseadus), kus 30000 inimest esitasid ühtse Saksa riigi loomise nõude.Pidustused toimusdi Pfalzis Hambachi lossi varemete juures.

Elektrimootor

Nov 21, 1834

Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Vooluga juhi ja magnetvälja vastastikmõjus tekkiva mehhaanilise jõu füüsikalise põhimõtte, Faraday seaduse, avastas 1831. aastal Michael Faraday. 1821. aastast kuni 19. saj lõpuni valmistati järjest efektiivsemaid mootoreid, aga suuremahulise kommertskasutuse jaoks oli vaja efektiivseid generatoreid ja elektrivõrku. Esimesed edukad elektrimootorid tegi Zenobe Gramme 1873. aastal

Charles X surm

Nov 6, 1836

Ta suri 6. novembril 1836 Görz'i linnas Austrias (praegu Nova Gorica Sloveenias) koolerasse.(Varem oli ta Artois' krahvina juhtinud ultramonarhiste ning tema vaated olid tunduvalt konservatiivsemad kui tema vendadel.)

Telegraaf

Jan 1, 1837

1. aastal konstrueeris ameeriklane Samuel Morse elektromagnetilise telegraafiaparaadi, millega sai edastada punkte ja kriipse, millised vastasjaama vastuvõtuaparaat paberikindile kirjutas. Sõnumite edastamiseks koostas Morse erilise tähestiku, mis tänaseni on tuntud Morse tähestiku nime all.

Fotograafia

Jan 1, 1839

Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi.

Eetrinarkoos

Jan 1, 1842

Esimesena kasutas eeternarkoosi C. W. Long 1842. aastal 8 operatsiooni valutustamiseks. Esimese avaliku eeternarkoosi demonstratsiooni tegi W. Morton 1846. aastal Bostonis. Pärast neid katsetusi hakati eeternarkoosi laialdaselt kasutama kogu maailmas.

Louis Philippe I valitsuasja lõpp

Jan 1, 1847

1. aastal tabas maad aga majanduskriis ning kuninga valitsuse autoriteet langes kiiresti. Järgmise aasta alguses puhkesid mitmel pool, eriti Pariisis, mässud ning kuningas põgenes Suurbritanniasse, loobudes troonist oma pojapoja (Philippe VII) kasuks. Tolle võimu parlament aga ei toetanud ning peagi kuulutati Prantsusmaa Teine Vabariik. Louis-Philippe elas aga kuni elu lõpuni eksiilis Suurbritannias.

Frankfurdi parlament 1848

May 18, 1848

Frankfurdi Rahvuskogu oli esimene vabadel valimistel valitud kogu Saksamaa esinduskogu. Selle töö toimus Frankfurdis Pauli kirikus 18. mai 1848.Parlamendi eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja põhiseaduse väljatöötamine.

Napoleon III

Dec 1, 1848

Napoleon III oli Prantsusmaa president aastatel 1848–1852, Prantsusmaa keiser 1852–1871 ning Andorra vürst 1848–1871. Presidendina ajas Napoleon konservatiivset, klerikaalset poliitikat, mis kindlustas talle korda ja tugevat võimu nõudvate alalhoidlike elementide poolehoiu.

Pärisorjuse kaotamine Liivimaal ja Eestimaal

Jan 1, 1849

Liivimaal 1849 ja Eestimaal 1856
Tulemused:
* algas maa päriseks ostmine
* süvenema hakkas varanduslik kihistumine
* turusuhete areng
* algas algatööjõu ulatuslik kasutamine

Frankfurdi parlament

May 28, 1849

Pärast põhjalikke arutelusid kinnitati 28. märtsil 1849 põhiseadus (Verfassung des Deutschen Reiches), mis rajanes parlamentaarse demokraatia põhimõtetel ning millega pidi Saksa Liit muudetama keisri valitsuse all olevaks pärilikuks konstitutsiooniliseks monarhiaks

Postimees

Jun 5, 1857

Postimees n 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilumimise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. See on kõige vanem Eesti ajaleht. Postimees ilmus esimest korda Johann Woldemar Jannseni juhatusel. Postimees pidi algselt hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Alles hiljem hakkas ajaleht ka iseseisvalt avaldama poliitilisi artikleid. Kuna J.W Jansen oli koolimees, siis olid seal algul haridusuudised.

Liikide tekkimine

Jan 1, 1859

Liik on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid kuid liigi definitsioon on vaieldav. Charles Darwin avaldas oma teoses ’’Origin of species’’ (1859) loodusliku valiku idee. Ta ütles, et väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm on populatsioon, mitte isend.

Impressionism

Jan 1, 1860

1. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Iseloomulik: nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Kuulus Impressioniste: PAul Burman, Paul Cezanne, Max Liebermann, Claude Monet, Johan Jongkind jne.

Wilhelm I Preisimaa kuningana

Jan 1, 1861

Wilhelm I ehk Wilhelm Suur oli Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 1859–1861).Wilhelm I oli konservatiivne, kindlate harjumuste ja militaristliku eluviisiga äärmiselt sihikindel mees, kes tõi Preisi poliitikasse Otto von Bismarcki.

PÄRISORJUSE KAOTAMINE VENEMAAL

Feb 19, 1861

Pärast Krimmi sõja šokki, kui Aleksander II tõepoolest üritas süsteemi kõige läänelikemate mallide järgi reformeerida, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis, sest Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust. Reformi elluviimine kujunes suhteliselt pikaajaliseks. Pärisorjuse kaotamise reformi elluviimine puhastas teed kaasaegse, kapitalistliku omandisuhete tekkele Vene ühiskonnas.

Bismarcki ajastu

Jan 1, 1862

Otto Eduard Leopold von Bismarck oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist.Pealtnäha kergete võitude taga seisis Bismarcki tohutu diplomaatiline talent ning Preisi armee moderniseerimisele kulutatud hiigelenergia.

1863 passiseadus

Jan 1, 1863

1. aastal võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Vastavalt passiseadusele võis iga vallakogukonna liige, kes oli vähemalt 21 aastat vana, nõutada passi elamiseks riigi mistahes linnas või paigas. Selleks pidid kõik teenistuse- või ametiga seotud võlad ja kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning passiraha ette makstud. Lisaks sellele tuli elatusvahenditega kindlustada kõik vallas elavad lähisugulased. Pass tähtaeg 3kuud-3 aastat.

Saksa Liidu kokkuvarisemind

Jan 1, 1866

Vaidlus kahe liidus domineeriva liikmesriigi, Austria ja Preisimaa (Saksa dualism), vahel selle üle, kellel kahest on suurem õigus Saksamaad valitseda, lõppes aastal 1866 pärast Austria-Preisi sõda Preisimaa kasuks ja liidu kokkuvarisemisega.

I üldlaulupidu

Jun 18, 1869

I üldlaulupidu toimus 18-20 juunil 1869.a. Tartus. Selle algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht iku Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Seal osaled 4 orkestrit, 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat, ehk kokku 878 esinejat.

Teater vanemuine

Jun 24, 1870

Vanemuise sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu-ja lauluseltsis Vanemuine. Esialgu tegutses teater "Vanemuise" seltsi majas ning 1906 aastast uues juugendstiilis teatrihoones. Maja hävis Teises maailmasõjas ning teater kolis endise saksa teatri hoonesse, mida nimetatakse praegu "Vanemuise" väikeseks majaks. Hävinud maja kohal avati 1967. aastal uus teatrihoone.

Wilhelm I kui Saksamaa Keisririigi keisrina

Jan 1, 1871

Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise.Ta oli Saksamaa Keisririigi keiser alates 1871. aastast kuni surmani. Preisimaa kuningas ja keiser olid üks ja sama isik.

Napoleon IIIvalitsuasaja lõpp

Jan 1, 1871

Nii ei olnud Napoléonil 1870. aastal ühtegi liitlast, kui ta oli sunnitud avaliku arvamuse survel Preisimaale sõda kuulutama. Kuid Sedani all sai keisri armee täielikult lüüa ning ta ise langes sõjavangi. Seepeale kuulutati ta sõja kaotuses süüdlaseks ning monarhia kaotati. Napoléon veetis oma viimased eluaastad Inglismaal eksiilis.

Prantsuse III vabariik (pildil on Prantsuse rahvuslik embleem)

Jan 28, 1871

Uus vabariik sündis pärast Prantsuse-Preisi sõda. 28.jaanuar 1871. aastal kirjutati alla eelrahulepingule.Prantsusmaa loobus Elsass-Lotringi piirkonnast. Lisaks pidi maksma 5 miljardit franki kontributsioone. Saksa väed said õiguse okupeerida Pariisi.

Telefon

Jan 1, 1876

Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keelevahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil.

Sakala

Jan 1, 1878

Ajaleht, mis ilmud Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson. Lehe väljaandmisega algas pingeline ajajärk. Ajalehel oli rahva seas suur menu, sest see kajastas talurahva elu ja tegemisi ning teavitas erinevatest probleemidest. Ühtlasi oli see radikaalne ja kritiseeris aadlivõimu ning selle kaotamise vastu. Ajalehes nõuti eestlastele ka suuremaid õigusi, kritiseeriti kehva agraarkorraldust ja seisuslikke asutusi ning taotleti ajakohaseid reforme.

Elektrilamp

Jan 1, 1879

Lamp on tehiskiirgusallikas, milles sisestatav energia muundub valgust sisaldava optilise kiirguse energiaks.Keemilisel energial põhinevad õlilambid, petrooleumilambid, karbiidlambid ja gaasilambid. Elektrienergiat ehk elektrit kasutavad elektrilambid.

Kuulipilduja

Jan 1, 1883

Kuulipilduja on automaatlaadimisega tulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega

Raadio

Jan 1, 1887

Raadio on signaalide edastamine raadiolainete abil sagedusalas mõnest kHz-st kuni 3 THz-ni.

Postimpressionism

Jan 1, 1888

1. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Iseloomulik: eredad värvid, paksud ja eristuvad pintslitõmbed, ja maaliti realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionismi tuntumad esindajad on muu hulgas Paul Gauguin, Vincent van Gogh, Henri Rousseau, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cezanne.

Wilhelm II

Jan 1, 1888

Wilhelm II oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas . Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.Tema valitsemisajal hakkas Saksamaa otsima kohta päikese all.Ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik.

Röntgen

Nov 21, 1895

Seade, mis võimaldab teha pilte siseorganitest

NIKOLAI II KROONIMINE

May 18, 1896

Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. Harilikult sõjaväemanöövriteks kasutataval väljakul olid tasandamata kaitsekraavid, kaevikud jne. ning rahvamasside tunglemises tallati surnuks umbes 1389, vigastuda sai 1301 inimest.
Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile.

KUNINGANNA VICTORIA VALITSEMIASAJA LÕPP

Jan 22, 1901

Victoria valitsemisaja kestus oli 63 aastat ja 7 kuud.Victoria oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh.

NIKOLAI II VALITSEMISAJA LÕPP

Mar 2, 1917

Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim.
Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan – riigiduuma. Keisrile jäi siiski kõrgeim võim. 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused.

Charles X võimuletulek

Nov 21, 2013

Charles X oli Prantsusmaa kuningas 1824–1830. Charles X oli viimane kroonitud kuningas Prantsuse troonil ning ühtlasi viimane Püha Vaimu ordu suurmeister.Charles X tuli võimule 1824. aastal Louis XVIII surma järel, troonile saades oli ta 66 aastane.