-
Pankade riigistamine, muude ettevõtete natsionaliseerumine, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti
-
-
Petrogradis vallandunud toitlusrahutused, pealinna saadeti sõjaväeosad (läksid üle rahva poolele), keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik, võim läks Ajutise Valitsuse kätte (pahempoolsed), konfliktid tööliste ja soldatitega, põhjustas Tallinnas streike
-
Punaarmee rünnak Narvale
-
-
Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised, seati ametisse Maavalitsus, algul juhtis Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts, korraldati muntsipaalvalimised, eesti keel kuulutati ametlikuks asjaajamiskeeleks, valmistati ette üleminekut eestikeelsele kooliharidusele, loodi rahvaväeosi, oli konflikte
-
Tartus autonoomiaseaduse projekt
-
Ajutine Valitsus taaskehtestas Soome põhiseaduse, Poola iseseisvus, läbirääkimised Ukrainaga
-
Enamlaste võimu haaramine Venemaal, peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele, Petrogradis aga ka Kroonlinn, Helsing, Tallinn
-
Jaan Tõnisson leidis Maanõukogu koosolekul, et toetust tuleb otsida Antandilt, poliitikute seas kõneldi mitmesugustest kavadest, kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim
-
Keisri kukutamine ja sotsialistliku valitsuse loomine
-
-
Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguka, etteotsa astus Jaan Poska, ajutine Maanõukogu, Maavalitsus, esimest korda Eestimaa terviklik haldusüksus
-
Eestimaa saatis Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima linna tänavail
-
Tallinlastele anti teda, et pööre on korda läinud
-
Viktor Kingsepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle, skõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt, ülejäänud osad asendati nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur
-
-
Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa, eesotsas Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid, repressioon
-
Langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu, ohus Tallinn, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu
-
Uued jõuvarud, vabatahtlikud, Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisandid, Skautpataljon, kooliõpilased, vlisabi, Johan Laidoner
-
Taheti teada saada, kuidas teised riigid suhtuvad Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, loodi sidemed suurriikide diplomaatidega, siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks
-
Ei tunnustatud iseseisvat Eestis, poliitikud vangistati
-
Toitlusrahutused, anti luba Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks
-
Kehtestati kogu Eestis piiramisseisukord ning algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine
-
Vene armee põgenemine
-
Mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, kolme liikmeline: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik
-
Vanemnõukogu kiitis iseseisvumise heaks manifesti teksti, katse sõita Haapsallu
-
-
Kell 20.00 loeti ette iseseisvusmanifesti Endla teatri rõdul
-
-
Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, peaministriks sai KOnstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms, trükiti manifesti, kleebiti tänavanurkadele ja kuulutustulpadele
-
Pidulik päev, heisati rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi, sõjaväeparaad, loeti Reaalkooli trepil iseseisvusmanifest avalikult ette
-
Alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur, eesotsas Johan Pitka ja kindral Ernst Põdder, nende eestvedamisel Eesti Kaitseliit
-
Eesti-Saksa kokkulepe
-
-
-
Vene valitsuse ettepanekul rahuläbirääkimised
-
-
-
-
Saksaarmee vastu
-
Eesti delegatsioon, juhtis Jaan Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustust ja idapiiri kindlaksmääramist, Venemaa saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti ei pidanud Venemaa võlgasid maksma, saadi 15mln kuldraha, Venemaa kinnitas, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust