-
Majandusreformid
Pankade riigistamine, muude ettevõtete natsionaliseerumine, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti -
Period: to
I maailmasõja algus-Vabadussõja algus
-
Veebruarirevolutsioon
Petrogradis vallandunud toitlusrahutused, pealinna saadeti sõjaväeosad (läksid üle rahva poolele), keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik, võim läks Ajutise Valitsuse kätte (pahempoolsed), konfliktid tööliste ja soldatitega, põhjustas Tallinnas streike -
Vabadussõja algus
Punaarmee rünnak Narvale -
Landeswehr'i sõda
-
Maanõukogu
Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised, seati ametisse Maavalitsus, algul juhtis Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts, korraldati muntsipaalvalimised, eesti keel kuulutati ametlikuks asjaajamiskeeleks, valmistati ette üleminekut eestikeelsele kooliharidusele, loodi rahvaväeosi, oli konflikte -
Eesti autonoomia
Tartus autonoomiaseaduse projekt -
Autonoomia
Ajutine Valitsus taaskehtestas Soome põhiseaduse, Poola iseseisvus, läbirääkimised Ukrainaga -
Oktoobripööre
Enamlaste võimu haaramine Venemaal, peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele, Petrogradis aga ka Kroonlinn, Helsing, Tallinn -
Venemaast lahkulöömine
Jaan Tõnisson leidis Maanõukogu koosolekul, et toetust tuleb otsida Antandilt, poliitikute seas kõneldi mitmesugustest kavadest, kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim -
Saksamaal revolutsioon
Keisri kukutamine ja sotsialistliku valitsuse loomine -
Petrogradi demonstratsioon
-
Eestimaa kubermangu juhtimise määrus ajutise korra kohta
Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguka, etteotsa astus Jaan Poska, ajutine Maanõukogu, Maavalitsus, esimest korda Eestimaa terviklik haldusüksus -
Oktoobripööre
Eestimaa saatis Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima linna tänavail -
Oktoobripööre
Tallinlastele anti teda, et pööre on korda läinud -
Oktoobripööre
Viktor Kingsepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle, skõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt, ülejäänud osad asendati nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur -
Maanõukogu otsus
-
Eesti Töörahva Kommuun
Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa, eesotsas Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid, repressioon -
Punaarmee edasitung
Langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu, ohus Tallinn, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu -
Murrang
Uued jõuvarud, vabatahtlikud, Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisandid, Skautpataljon, kooliõpilased, vlisabi, Johan Laidoner -
Iseseisvuse väljakuulutamine
Taheti teada saada, kuidas teised riigid suhtuvad Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, loodi sidemed suurriikide diplomaatidega, siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks -
Saksa okupatsioon
Ei tunnustatud iseseisvat Eestis, poliitikud vangistati -
Tallinnas rahutused
Toitlusrahutused, anti luba Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks -
Eesti Asutava Kogu valimiste katkestamine
Kehtestati kogu Eestis piiramisseisukord ning algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine -
Saksamaa pealetung
Vene armee põgenemine -
Päästekomitee
Mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, kolme liikmeline: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik -
Heakskiit
Vanemnõukogu kiitis iseseisvumise heaks manifesti teksti, katse sõita Haapsallu -
Katse sõita Tartusse - ebaõnnestus
-
Katse sõita Pärnusse - õnnestus
Kell 20.00 loeti ette iseseisvusmanifesti Endla teatri rõdul -
Viljandis iseseisvusmanifesti ettelugemine
-
Tallinnas iseseisvusmanifesti ettelugemine
Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, peaministriks sai KOnstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms, trükiti manifesti, kleebiti tänavanurkadele ja kuulutustulpadele -
Tallinnas iseseisvusmanifesti ettelugemine
Pidulik päev, heisati rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi, sõjaväeparaad, loeti Reaalkooli trepil iseseisvusmanifest avalikult ette -
Ajutise Valitsuse koosolek
Alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur, eesotsas Johan Pitka ja kindral Ernst Põdder, nende eestvedamisel Eesti Kaitseliit -
Lõplikult võim eestlaste käes
Eesti-Saksa kokkulepe -
Period: to
Vabadussõda
-
Punaarmee marsiss Narvasse sisse
-
Kurss rahule
Vene valitsuse ettepanekul rahuläbirääkimised -
Eesti-Vene kohtumine - tulemuseta
-
Loodearmee pealetung
-
Heitlused Narva pärast - Eesti võit
-
Võnnu lahing
Saksaarmee vastu -
Tartu rahukonverents
Eesti delegatsioon, juhtis Jaan Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustust ja idapiiri kindlaksmääramist, Venemaa saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti ei pidanud Venemaa võlgasid maksma, saadi 15mln kuldraha, Venemaa kinnitas, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust