-
Mardipäev on rõõmus sügisene rahvapüha, kus käivad mardisantid jooksmas. Nad laulavad, soovivad pererahvale vilja- ja karjaõnne ning saavad vastu natuke maiust või toitu. Mardipäeva peetakse heade suhete ja külalislahkuse päevaks.
-
Kadripäeva puhul käivad kadrisandid, kes erinevalt mardisantidest on valges riietuses. Nende eesmärk on tuua õnne naiste töödele ja karjale. Samuti lauldakse, tantsitakse ja kogutakse väikseid annetusi.
-
See päev on seotud kaupmeeste, kalurite ja meresõitjate kaitsepühakuga püha Nikolausega. Vanasti loodeti Nigulapäeval head kauplemist ja turvalist merereisi. Mõnel pool algas selle päevaga jõuluaja ettevalmistus.
-
Luutsipäev kitsendab pimeduse aega ja rõhutab valguse tähtsust. Uskumuse järgi tuli sel päeval kodu puhtaks teha ja valgust sümboliseerivaid küünlaid põletada.
-
Jõulud on üks Eesti kõige olulisemaid pühadeaegu — rahu, pere ja valguse püha. Kodu kaunistatakse, tuuakse kuusk, süüdatakse küünlad ja kaetakse pidulaud. Vanarahvas pidas jõuluõhtut õnne ja rahu majja toomiseks, sageli käidi ka saunas.
-
See on aasta viimane päev, mil tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. Lõuna-Eestis oli tavaks süüa sealiha, et tuleks jõukust ja edenemist. Tänapäeval peetakse ilutulestikke ja soovitakse head uut aastat.
-
Uus aasta sümboliseerib uue alguse ja lootuse saabumist. Rahvapärimuses peeti oluliseks, et esimene päev tuleks veeta rahulikult ja heas meeleolus — see pidi mõjutama kogu järgmist aastat. Soovitakse sõbralikke suhteid ja head tervist.
-
Kolmekuningapäev lõpetab jõuluaja. Sel päeval koristatakse kuusk ja jõulukaunistused ning viiakse jõuluõnn metsa tagasi. Rahvapärimuses oli oluline, et majas valitseks sel päeval rõõm ja selgus.
-
Taliharjapäev tähistab talve keskpaika. Vanarahvas jälgis ilma, sest see pidi näitama kevade tulekut. Tunti ütlust: “Taliharjapäeval on talv pooleks, kevad poolel teel.”