-
Molotovi-Ribbentropi pakt
NSVL ja Saksamaa kirjutasid alla mittekallaletungi lepingule, mis sisaldas endas ka salajast lisaprotokolli, kus jagati omavahel Ida-Euroopa. -
Saksa väed tungisid Poolasse
-
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja
-
Punaarmee ründas Poolat
-
Vastastikuse abistamise pakt
Moskva esitas Eestile nõudmise allkirjastada pakt, mis annaks NSVL õiguse luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid. -
Kliment Vorošilovi käskkiri
NSVL andis välja käskkirja, milles nõuti "võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. -
Baaside lepingule allakirjutamine
-
Sõjaväelaste läbirääkimine
Sõjaväelaste läbirääkimin toimus selleks, et täpsustada baaside asukohta ja vägede sissemarssi. -
Baltisakslaste lahkumine/ Hitleri kõne
Hitler pidas kõne, kus mainis, et Ida-ja Kesk-Euroopas asuvad sakslased paigutatakse ümber Saksamaale. -
Miinilaevad
Eestisse saabus kolm Vene miinilaeva. -
Maavägede sissemarss
-
Talvesõda
Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel. Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist -
Ultimaatum Leedule
NSVL esitas Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse. -
Üle Eesti piiri tuli 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit
-
Narva diktaat
- juunil 1940 allkirjastasid Narvas NSV Liidu nõudel Johan Laidoner ja Leningradi sõjaväeringkonna ülem armeekindral protokolli, millega anti Punaarmee väeüksustele formaalne luba siseneda Eesti Vabariigi territooriumile.
-
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
Vabaduse väljakule kogunesid inimesed, kes tahtsid Nõukogude-sõbralikku kabinetti. Ametisse astus uus valitsus. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. -
Compiegne vaherahu
Vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. -
Pätsi küüditamine
Päts küüditati Venemaale. -
Eesti ühendati Nõukogude Liiduga
-
Kiideti heaks ettepanek koostada uus põhiseadus
-
Massiküüditamine
Korraga kõigis kolmes Balti riigis toimus massiküüditamine. -
Saksamaa alustas rünnakut Nõukogude Liidule
-
Punaarmee jättis Tallinna maha
-
Riia vabastamine
-
22. territoriaalne laskurkorpus
-
Suvesõda
Juuli lõpus tulid saksa väed, keda lootusrikkalt tervitati. Taheti taastada Eesti Vabariik. Järgmistel päevadel aga korjati eestlastelt relvad ja üks vallutaja oli asendunud teisega. -
Saksa 18. armee ületas 7. juulil Eesti lõunapiiri
-
Rahvuslik ülestõus Tartus
Suurima edu saavutasid metsavennad -
Omakaitse
Suvel 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Enne sakslaste Eestisse jõudmist vabastas Omakaitse suure osa Lõuna-Eestist. -
Leningradi blokaad
Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. -
Eesti allutati Berliinis tegutsevale ministeeriumile
-
Eesti SS-leegion
-
Luba moodustada Eesti Leegion.
Kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann teatas, et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud luba moodustada Relva-SSi alluvuses Eesti Leegion. -
Noormeeste sundvärbamine
Eesti Omavalitsus kuulutas välja noormeeste sundvärbamise ning sama aasta lõpul osalise sundmobilisatsiooni. -
pataljon Narva
Suvel saadeti leegioni esimene allüksus rindele -
Punaarmee üldpealetung
Jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. -
Üldmobilistatsioon
Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilistatsiooni. -
Narva lahing
- aasta veebruari esimestel päevadel algas Narva lahing.
-
Sillapead
Venelased rajasid Narva jõe läänekaldale mitu sillapead -
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
-
Punaarmee läks Narva all pealetungile
-
Eesti allutamine ülemjuhatajale
Alates 22. veebruari keskööst allutati kogu Eesti territoorium 18. armee ülemjuhatajale. -
Õhurünnak hävitas täielikult ajaloolise Narva
-
Rünnati Jõhvit ja Tapat
-
Tallinna pommitamine
-
Rünnati Tartut
-
Venelased marssisid Narva linna
-
Venemaa lõpetas Sinimägede ründamise
-
Punaarmee hõivas Tartu, üritas liikuda Jõgeva poole
-
Suur põgenemine
Eestist lahkus 80 000 inimest. -
sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornis
Toimus tulevahetus -
Valitsus lahkub Eestist
-
Nõukogude tangid sisenesid Tallinna