-
Nad ei tea midagi Jumalast ega jumalasõnast ega jumalausust ega palvetest. Nende pimedusest, ebausust, ebajumalate kummardamisest ja nõidusest on mitmeid näiteid. Suurem osa neist pole midagi muud kui paganad selle sõna tõsises tähenduses, kes ei tea Kristusest midagi muud, kui et nad on ristitud. Tekst ja pilt.
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1734?registerId=93446
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund#/media/Fail:Pikse_palve.png -
Tööd sageli eelistatakse jumalateenistusele. Tekst ja pilt.
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1734?registerId=93446
https://www.google.com/url?sa=i&url=https%3A%2F%2Fdea.digar.ee%2Fcgi-bin%2Fdea%3Fa%3Dis%26oid%3Deestikirikeelk19241218%26type%3Dstaticpdf&psig=AOvVaw1TWOMqhtUdNLvEs5Ff2zjV&ust=1610981569752000&source=images&cd=vfe&ved=0CAIQjRxqFwoTCIDaq5yco-4CFQAAAAAdAAAAABAK -
Lutheri õpetus nägi ette ,et iga inimene peab suutma ise jumalasõna lugeda, kuid Eestis olid Rootsi ajal algul vaid saksakeelsed linnakoolid ,kuhu pärisoristel talupoegadel polnud asja. Igal pool siiski kooli loomiseni ei jõutud ning Põhjasõda lõpetas ka paljude juba asutatud koolide tegevuse. Tekst ja pilt.
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1734?registerId=93446
https://ajapaik.ee/photo/181984/vandra-rahvahariduse-seltsimaja/ -
Esimene eestikeelne piiblitõlge nägi trükivalgust aastal 1686: lõunaeesti keelne Wastne Testament. 1715 ilmus põhjaeestikeelne Uus Testament. Terviklik Piibel ilmus 1739 põhjaeesti keelsena, mis otsustas põhjaeesti keele saamise meie kirjakeeleks. Tõlkimist korraldas Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Trükkimist rahastas Herrnhuti vennastekoguduse rajaja N. L. von Zinzendorf.
Tekst ja pilt
https://piibliselts.ee/piibel/eestikeelne-piibel -
Maakogudusi oli Eesti alal kokku 99. Maal pidid pastorid teenistusi pidama esmalt eesti keeles ja siis kohaliku härrasrahva jaoks saksa keeles. Eesti linnades olid saksa kogudused, Tallinnas ka rootsi ja eesti kogudus. Tekst ja pilt
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1734?registerId=93446
https://objektiiv.ee/toelisest-usust-ja-primitiivsetest-usuluuludest/ -
Aastal 1699 koliti õppeasutus Pärnusse, kust sai Rootsiga paremini ühendust pidada. Rootsi-aegne ülikool lõpetas tegevuse 1710. aastal, kui Pärnu alistus Vene vägedele. Pärast seda polnud ligi sada aastat Venemaa Balti provintsides ainsatki ülikooli, mistõttu kõrgharidust käidi jälle omandamas Saksamaal .Alles 1802 aastal avati Tartus taas saksakeelne keiserlik ülikool. Tekst ja pilt
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1734?registerId=93446
https://dspace.ut.ee/handle/10062/44632
You are not authorized to access this page.
