Ajalugu

  • Vana-Kreeka hiilgeaja algus
    800 BCE

    Vana-Kreeka hiilgeaja algus

    Kreekas kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad ning tekkis rikas ülemkiht.
  • Kiri
    799 BCE

    Kiri

    Foiniiklaste vahendusel võeti uuesti kasutusele kiri.
  • Olümpiamängud
    776 BCE

    Olümpiamängud

    Iga nelja aasta tagant hakati korraldama usu- ja spordipidustusi e. olümpiamänge
  • Hippokrates
    500 BCE

    Hippokrates

    Kuulsaim Pärsia kuninga ihuarst, keda peeti mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Hippokrates tutvustas ihumahlade tasakaalu teooriat.
  • Platon
    428 BCE

    Platon

    Sokratese kuulsaim õpilane, kes asutas enda kooli - Akadeemia.
  • Demokritos
    400 BCE

    Demokritos

    Kreeka filosoof, kes leidis kõige tänapäevasema seletuse füüsilisele maailmale, kus kõik koosneb aatomitest.
  • Aleksander Suur
    356 BCE

    Aleksander Suur

    Elas 356-323 eKr ning tema sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi.
  • Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr)
    106 BCE

    Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr)

    Rooma suurim oraator ja kirjanik, kes pidas tihti kõnesid kohtus, senatis ja rahvakoosolekutel.
  • Colosseum
    80 BCE

    Colosseum

    Rooma impeeriumi suurim amfiteater, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat.
  • Kleopatra (69 ekr - 30 eKr)
    69 BCE

    Kleopatra (69 ekr - 30 eKr)

    Hellenistliku Egiptuse viimane valitseja ning Ptolemaioste dünastia kuulsaim liige.
  • Vana-Rooma langus
    30 BCE

    Vana-Rooma langus

    Peale Caesari surma jagasid Antonius ja Octavianus omavahel ära. Peagi puhkes kahe valitseja vahel kodusõda ning 31. aastal eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka rannikuvetes lüüa. 30. aastal eKr vallutas Octavianus Egiptuse ning ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.
  • Ristiusu levik
    30

    Ristiusu levik

    Kristlus ehk ristiusk levis aastatel 30-150 Rooma impeeriumi idaossa ja Iraani impeeriumi lääneossa.
  • Panteon
    125

    Panteon

    Ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis, mis ehitati jumalate templina.
  • Augustinus (354-430)
    354

    Augustinus (354-430)

    Hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, kes kirjutas autobiograafia "Pihtimused".
  • Poitiers' lahing
    732

    Poitiers' lahing

    Kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell ja araablaste vahel, mille võitsid frangid.
  • Karl Suur  (742, 743, 747 või 748 - 814)
    741

    Karl Suur (742, 743, 747 või 748 - 814)

    Karl Suur oli Rooma keiser ning sõjaliselt üliedukas. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
  • Vana-Vene riigi teke
    882

    Vana-Vene riigi teke

    Peale Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile.
  • Hansa liit
    1200

    Hansa liit

    Algselt kaupmeestele loodud ühendus muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks, mille keskuseks sai Lübeck.
  • Saja-aastane sõda
    1337

    Saja-aastane sõda

    Konflikt Prantsusmaa ja Inglise kuningriigi vahel, mida ajendas Inglismaa kuninglike abielude tagajärjel kujunenud pretensioon Prantsusmaa trooni järele.
  • Must surm (1347-1349)
    1346

    Must surm (1347-1349)

    Inimajaloo üks laastavamaid katkuepideemiaid, mis sai alguse Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu üle kogu Euroopa.
  • Renessanss
    1400

    Renessanss

    Antiikkultuuride taasväärtustamine, mis sai alguse Itaaliast.
  • Jeanne d'Arc (1412-1430)
    Jan 6, 1412

    Jeanne d'Arc (1412-1430)

    Prantsuse rahvuskangelane, kes juhatas saja-aastase sõja mitmes edukas lahingus väeüksusi. Jeanne d'Arc põletati 1430. aastal tuleriidal ketserluses süüdistatuna.
  • Martin Luther (1483-1546)
    Nov 9, 1483

    Martin Luther (1483-1546)

    Martin Luther oli reformatsiooni algataja, kelle jaoks oli täiesti vastuvõetamatu patukustutuskirjade müük, mille tulud läksid kiriku rahakotti.
  • Henry VIII (1491-1547)
    Jun 28, 1491

    Henry VIII (1491-1547)

    Kuulus anglikaani kiriku loomise poolest, et enda esimesest naisest lahutada. Lõpuks oli Henryl kokku 6 naist, kellest vaid kaks jäid ellu.
  • Kolumbus avastab Ameerika
    Oct 12, 1492

    Kolumbus avastab Ameerika

    1. oktoobril 1492. aastal jõudis Kolumbus kolme laevaga Ameerika pinnale lõpetades sealse Kolumbuse-eelse ajastu.
  • Reformatsioon
    Oct 31, 1517

    Reformatsioon

    Vaimulike priviligeeritud seisund ja kiriku rikkus tekitasid juba keskaja lõpul inimestes rahulolematust. 31. oktoobril 1517 lõi Martin Luther (1483-1546) Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi.
  • Esimene ümbermaailmareis (1519-1522)
    Aug 10, 1519

    Esimene ümbermaailmareis (1519-1522)

    Fernão de Magalhãesi juhtimisel kestis sõit veidi üle kolme aasta.
  • Ivan IV Julm (1533-1584)
    1532

    Ivan IV Julm (1533-1584)

    Ivan IV Julm oli esimene Moskva tsaar ja ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi valitsejaid enne 20. sajandit.
  • William Shakespeare (1564-1616)
    Apr 23, 1563

    William Shakespeare (1564-1616)

    Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik ning ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
  • Kolmekümneaastane sõda

    Kolmekümneaastane sõda

    Sõjas osales enamik Euroopa riikidest ning selle peamiseks põhjuseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.
  • Montesquieu (1689-1755)

    Montesquieu (1689-1755)

    Valgustusaja prantsuse poliitiline mõtleja, kes toetas võimude lahusust.
  • Voltaire (1694-1778)

    Voltaire (1694-1778)

    Valgustusaja prantsuse filosoof, kes pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat.
  • Rousseau (1712-1778)

    Rousseau (1712-1778)

    Valgustusajastu prantsuse filosoof, kes kahtles parlamentaarses demokraatias.
  • Immanuel Kant (1724-1804)

    Immanuel Kant (1724-1804)

    Saksa filosoof, kes defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest.
  • Katariina II (1729-1796)

    Katariina II (1729-1796)

    Venemaa keisrinna aastatel 1762-1796), kes oli tuntud enda harituse ja valgustusmeelsuse poolest.
  • Tööstusrevolutsioon

    Tööstusrevolutsioon

    Tehnoloogia arenedes hakati aina rohkem inimeste asemel kasutama masinaid ning manufaktuurid asendusid vabrikutega.
  • Napoleon Bonaparte (1769-1821)

    Napoleon Bonaparte (1769-1821)

    Napoleoni ümberkorraldused peale Prantsuse revolutsiooni tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda.
  • USA iseseisvumine

    USA iseseisvumine

    1. aastal nõudis kontinentaalkongress Philadelphias poliitilist iseseisvust. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.
  • Aurumasin

    Aurumasin

    Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Rapin 1690. aastal, kuid esimese pidevalt töötava jõumasina lõi šoti insener James Watt 1784. aastal.
  • Prantsuse revolutsioon

    Prantsuse revolutsioon

    Prantsusmaa valitseja Louis XVI toretseva eluviisi tõttu halvenes riigi üldine majandus ning 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. 14. juulil 1789. aastal vallutati Pariisis Bastille'i kindlus. USA eeskujul võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" ning 1791. aastal sai riigist konstitutsiooniline monarhia.
  • Aurulaev

    Aurulaev

    Robert Fultoni leiutis, mida demonstreeriti esimest korda 1803. aastal Pariisis Seine'i jõel.
  • Giuseppe Garibaldi (1807-1882)

    Giuseppe Garibaldi (1807-1882)

    Itaalia rahvuskangelane, kes organiseeris 1834. aastal ülestõusu Sardiinia kuningriigis.
  • Viini kongress (1814-1815)

    Viini kongress (1814-1815)

    Euroopa riikide suursaadikute konverents, mille eesmärgiks oli lahendada mitmetest Euroopa sõdadest tekkinud probleeme.
  • Nelja Riigi Liit ja Püha Liit

    Nelja Riigi Liit ja Püha Liit

    Liidud moodustusid pärast Viini kongressi, et suhelda kahe insitustiooni vahel. Nelikliit koosnes Inglismaast, Venemaast, Austriast ja Preisimaast ning Püha Liitu kuulusid Venemaa, Austria ja Preisimaa.
  • Waterloo lahing

    Waterloo lahing

    Lahing Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mis jäi Napoleoni viimaseks lahinguks.
  • Karl Marx (1818-1883)

    Karl Marx (1818-1883)

    Saksa filosoof, kes pani koos Friedrich Engelsiga aluse uuele ühiskonnateooriale - marksismile.
  • Kuninganna Victoria (1819-1901)

    Kuninganna Victoria (1819-1901)

    Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ning 1876. aastast India keisrinna. Kuninganna Victoria valitsusajal laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium ning kuningriigist sai maailma võimsaimaks riigiks.
  • Raudtee

    Raudtee

    Esimene üldkasutatav auruveduriga raudtee avati Suurbritannias 1825. aastal. Suuremat hulka kaupasid oli pika vahemaa taha tänu raudteele lihtsam transportida.
  • Elektriline telegraaf

    Elektriline telegraaf

    Leiutajaks oli Samuel Morse ning leiutis oli algselt mõeldud raudteelastele. Telegraafist sai pikaks ajaks põhiline sidevahend, mida kasutati nii majanduses kui ka sõjanduses.
  • Krimmi sõda (1853-1856)

    Krimmi sõda (1853-1856)

    Sõda Venemaa keisririigi ja Prantsusmaa, Suurbrittannia, Osmanite riigi, Piemonte-Sardiinia liidu vahel. Sõja ajendiks oli kristlaste õiguslik olukord toona Osmanitele kuulunud pühal maal.