Üldajalugu-Liis Kaup

By lliiss
  • 2000 BCE

    Kreetal tekib tsivilisatsioon

    Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis mõni sajand hiljem ka Mandri-Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene.
  • Period: 2000 BCE to 30 BCE

    Vana-Kreeka

  • Period: 2000 BCE to 1100 BCE

    Kreeta-Mükeene kultuur

    Kreeka ajaloo varaseim periood.
    Jagunes minoiliseks tsivilisatsiooniks ja Mükeene tsivilisatsiooniks.
  • 1860 BCE

    Inglismaal algab Stonehenge'i ehitamine

  • Period: 1100 BCE to 800 BCE

    Tume ajajärk

    Varane rauaaeg, millest pole säilinud kirjalikke allikaid, mistõttu on selle ajajärgu allikateks vaid arheoloogilised leiud.
  • Period: 800 BCE to 500 BCE

    Arhailine periood

    Kreekas tekkisid uuesti linnad. Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku ning hakkasid rajama kolooniaid Vahemere äärde. Homeros kirjutas eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"
  • 776 BCE

    Esimesed antiikolümpiamängud

    Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises.
  • 753 BCE

    Rooma riigi asutamine

  • Period: 550 BCE to 330 BCE

    Pärsia Impeerium

    Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.
  • Period: 500 BCE to 323 BCE

    Klassikaline periood

    Kreeka kultuuri ja Ateena kuldne ajastu. Kujunesid välja Kreeka filosoofia, teater ja demokraatia.
  • Period: 499 BCE to 449 BCE

    Kreeka-Pärsia sõjad

  • Period: 431 BCE to 404 BCE

    Peloponnesose sõda

    Sparta ja Ateena vahel. Kreeka kultuur hakkas selle sõja tõttu alla käima.
  • 427 BCE

    Sünnib Platon

    Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
  • 356 BCE

    Sünnib Aleksander Suur

    Elas aastatel 356 eKr kuni 323 eKr. Vana-Makedoonia kuningas alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Veel tänapäevalgi peetakse teda üheks parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on.
  • Period: 323 BCE to 30 BCE

    Hellenism

    Kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.
  • 100 BCE

    Julius Caesar

    Sündis 100 eKr ja suri 44 eKr. Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
  • 69 BCE

    Sünnib Kleopatra VII

    Kleopatra VII (jaanuar 69 – 12. august 30 eKr) oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr.
  • 30 BCE

    Egiptusest saab Rooma provints

    Antonius ja Kleopatra sooritavad enesetapu.
  • 79

    Pompei vulkaanipurse

    Vesuuvi vulkaanipurse mattis Pompei tuha alla.
  • 79

    Rooma Colosseumi avamine

  • 306

    Constantinus Suur kuulutatakse keisriks

    Oma isa Constantiuse surma järel Yorkis.
  • 324

    Constantinus on ainus Rooma keiser.

    Ta võtab vastu ristiusu.
  • 328

    Ida-Rooma rajatakse Konstantinoopol.

    Constantinus rajab Bütsantsi uue pealinna Konstantinoopoli.
  • 395

    Rooma keisririik jaguneb kaheks

    Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik; Vana-Rooma langus.
  • Period: 395 to 1453

    Bütsantsi riik

    Ida-Rooma keisririik, mille hiilgeaeg oli 6. sajandil, mil valitses keiser Justinianus. Sellest ajast pärineb ka Justinianuse koodeks.
  • Period: 482 to 843

    Frangi riik

    Frangi riik asus suures osas tänapäevase Prantsusmaa territooriumil. Frangi riik tekkis pärast Lääne-Rooma riigi lagunemist 5. sajandil
  • 800

    Karl Suur kroonitakse Rooma keisriks.

    Ta oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta elas aastatel 742-814.
  • 882

    Vürst Oleg vallutab Kiievi

    Üksmeelselt peetakse Vana-Vene riigi ühendajaks vürst Olegi.
  • 988

    Vladimir Püha võtab vastu õigeusu.

    Vladimir Püha valitsemisajal 988. aastal võeti Vana-Vene riigis riikliku usundina vastu kristlus.
  • Period: 1095 to 1291

    Ristisõjad

    Ristisõjad olid katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Ristisõjad aeglustasid islamivõimu edasiliikumist takistasid Lääne-Euroopa langemist moslemite ülemvõimu alla.
  • Period: 1300 to 1581

    Renessansiajastu

    Kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse
  • Period: 1337 to 1453

    Saja-aastane sõda

    Sõda oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel. Sõja ajendas Inglismaa kuninglike abielude tagajärjel kujunenud pretensioon Prantsusmaa trooni järele. Sõda oli väga laastav Prantsusmaale.
  • 1346

    Algab musta surma levik

    Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
  • 1440

    Leiutati trükipress/trükimasin

    Leiutas Johannes Gutenberg
  • Apr 15, 1452

    Sündis Leonardo da Vinci

    Renessansiajastu mitmekülgne geenius. Elas aastatel 1452-1519.
  • 1453

    Konstantinoopoli piiramine

    Konstantinoopoli piiramine toimus 1453. aastal ja selle käigus vallutas Osmanite riigi sõjavägi Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli. Konstantinoopoli langemine (ja kahe väiksema territooriumi kaotus varsti pärast piiramist) tähistas Bütsantsi ja ühtlasi Rooma riigi lõppu, mis eksisteeris ligi 1500 aastat.
  • 1475

    Sündis Michelangelo

    Michelangelo oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt. Renessansiajastu kuulus kunstnik.
  • 1483

    Sünnib Martin Luther

    Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta elas aastatel 1483-1546.
  • Oct 12, 1492

    Christoph Kolumbus avastab Ameerika

  • 1517

    Algas reformatsioon

    1. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nimega ja kuupäevaga 31. oktoober 1517
  • Period: 1543 to

    Teadusrevolutsioon

    Teadusrevolutsioon oli 16. ja 17. sajandil etapp teaduse arengu ajaloos, mille kestel uued ideed ja teadmised füüsikas, astronoomias, bioloogias, meditsiinis ja keemias viisid antiik- ja keskaegsetel vaadetel põhineva teaduse uude järku – moodsasse teadusesse.
  • 1547

    Ivan Julm pani aluse Vene Tsaaririigile

    Ta kehtestas uue halduskorralduse, mida nimetati opritšninaks. See oli senisest tsentraliseeritum korraldus, mida iseloomustas aadlike mõjuvõimu vähendamine ja hirmuvalitsemine
  • 1559

    Krooniti Elisabeth I Inglismaa kuningannaks

    Ta elas aastatel 1533-1603 ning valitses 44 aastat. Elizabeth I oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar.
  • 1564

    Sünnib William Shakespeare

    William Shakespeare oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju. Elas aastatel 1564-1616.
  • Period: to

    Kolmekümneaastane sõda

    Sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest. Sõjal oli palju põhjuseid, kuid üks peamine oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud üheks viimastest suurtest ususõdadest Euroopas

  • Sündis Isaac Newton

    Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks. Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Elas aastatel 1643-1727

  • Louis XIV pärib trooni.

    Louis XIV elas aastatel 1638-1715. Päikesekuningas oli kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta päris trooni 4-aastasena.

  • Algab valgustusajastu

    Teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

  • Sünnib Voltaire

    Ta oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid. Voltaire sai tuntuks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Elas aastatel 1694-1778.

  • Valmis Versailles loss

  • Industriaalühiskonna algus

    Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil.

  • Sünnib Katariina II

    Katariina II oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta elas aastatel 1729-1796.

  • Sündis Napoleon

    Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Elas aastatel 1769-1821. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.
  • Period: to

    Ameerika iseseisvussõda

    Sõda, mis algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena tunnistas Suurbritannia kuningriik Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast.

  • USA saavutab iseseisvuse

    Kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid.

  • Algab Suur Prantsuse revolutsioon

    Prantsuse revolutsioon on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Kestab 5. mai 1789 kuni 9. november 1799.

  • Waterloo lahing

    Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks.

  • Esimene raudtee

  • Algab Krimmi sõda

    Toimus aastatel 1853-1856. Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule. Sõja ajend oli kristlaste õiguslik olukord toona Osmanitele kuulunud pühal maal. Krimmi sõda nõrgendas Venemaa keisririigi võimu.