-
Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis mõni sajand hiljem ka Mandri-Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene.
-
-
Kreeka ajaloo varaseim periood.
Jagunes minoiliseks tsivilisatsiooniks ja Mükeene tsivilisatsiooniks. -
-
Varane rauaaeg, millest pole säilinud kirjalikke allikaid, mistõttu on selle ajajärgu allikateks vaid arheoloogilised leiud.
-
Kreekas tekkisid uuesti linnad. Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku ning hakkasid rajama kolooniaid Vahemere äärde. Homeros kirjutas eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"
-
Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises.
-
-
Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.
-
Kreeka kultuuri ja Ateena kuldne ajastu. Kujunesid välja Kreeka filosoofia, teater ja demokraatia.
-
-
Sparta ja Ateena vahel. Kreeka kultuur hakkas selle sõja tõttu alla käima.
-
Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
-
Elas aastatel 356 eKr kuni 323 eKr. Vana-Makedoonia kuningas alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Veel tänapäevalgi peetakse teda üheks parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on.
-
Kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.
-
Sündis 100 eKr ja suri 44 eKr. Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
-
Kleopatra VII (jaanuar 69 – 12. august 30 eKr) oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr.
-
Antonius ja Kleopatra sooritavad enesetapu.
-
Vesuuvi vulkaanipurse mattis Pompei tuha alla.
-
-
Oma isa Constantiuse surma järel Yorkis.
-
Ta võtab vastu ristiusu.
-
Constantinus rajab Bütsantsi uue pealinna Konstantinoopoli.
-
Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik; Vana-Rooma langus.
-
Ida-Rooma keisririik, mille hiilgeaeg oli 6. sajandil, mil valitses keiser Justinianus. Sellest ajast pärineb ka Justinianuse koodeks.
-
Frangi riik asus suures osas tänapäevase Prantsusmaa territooriumil. Frangi riik tekkis pärast Lääne-Rooma riigi lagunemist 5. sajandil
-
Ta oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta elas aastatel 742-814.
-
Üksmeelselt peetakse Vana-Vene riigi ühendajaks vürst Olegi.
-
Vladimir Püha valitsemisajal 988. aastal võeti Vana-Vene riigis riikliku usundina vastu kristlus.
-
Ristisõjad olid katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Ristisõjad aeglustasid islamivõimu edasiliikumist takistasid Lääne-Euroopa langemist moslemite ülemvõimu alla.
-
Kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse
-
Sõda oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel. Sõja ajendas Inglismaa kuninglike abielude tagajärjel kujunenud pretensioon Prantsusmaa trooni järele. Sõda oli väga laastav Prantsusmaale.
-
Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
-
Leiutas Johannes Gutenberg
-
Renessansiajastu mitmekülgne geenius. Elas aastatel 1452-1519.
-
Konstantinoopoli piiramine toimus 1453. aastal ja selle käigus vallutas Osmanite riigi sõjavägi Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli. Konstantinoopoli langemine (ja kahe väiksema territooriumi kaotus varsti pärast piiramist) tähistas Bütsantsi ja ühtlasi Rooma riigi lõppu, mis eksisteeris ligi 1500 aastat.
-
Michelangelo oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt. Renessansiajastu kuulus kunstnik.
-
Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta elas aastatel 1483-1546.
-
-
- sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nimega ja kuupäevaga 31. oktoober 1517
-
Teadusrevolutsioon oli 16. ja 17. sajandil etapp teaduse arengu ajaloos, mille kestel uued ideed ja teadmised füüsikas, astronoomias, bioloogias, meditsiinis ja keemias viisid antiik- ja keskaegsetel vaadetel põhineva teaduse uude järku – moodsasse teadusesse.
-
Ta kehtestas uue halduskorralduse, mida nimetati opritšninaks. See oli senisest tsentraliseeritum korraldus, mida iseloomustas aadlike mõjuvõimu vähendamine ja hirmuvalitsemine
-
Ta elas aastatel 1533-1603 ning valitses 44 aastat. Elizabeth I oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar.
-
William Shakespeare oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju. Elas aastatel 1564-1616.
-
Sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest. Sõjal oli palju põhjuseid, kuid üks peamine oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud üheks viimastest suurtest ususõdadest Euroopas
-
Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks. Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Elas aastatel 1643-1727
-
Louis XIV elas aastatel 1638-1715. Päikesekuningas oli kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta päris trooni 4-aastasena.
-
Teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
-
Ta oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid. Voltaire sai tuntuks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Elas aastatel 1694-1778.
-
-
Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil.
-
Katariina II oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta elas aastatel 1729-1796.
-
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Elas aastatel 1769-1821. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.
-
Sõda, mis algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena tunnistas Suurbritannia kuningriik Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast.
-
Kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid.
-
Prantsuse revolutsioon on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Kestab 5. mai 1789 kuni 9. november 1799.
-
Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks.
-
-
Toimus aastatel 1853-1856. Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule. Sõja ajend oli kristlaste õiguslik olukord toona Osmanitele kuulunud pühal maal. Krimmi sõda nõrgendas Venemaa keisririigi võimu.