Üldajaloo ajajoon

  • 800 BCE

    Ateena

    Ateena
    Ateena oli Vana-Kreeka polis, kus sai alguse demokraatia. Kui Sparta oli tuntud oma tugeva jalaväe poolest, siis Sparta oli tugev mereriik, paiknedes Atika maakonnas ja Egeuse mere ääres.
  • 800 BCE

    Sparta

    Sparta
    Sparta on Vana-Kreeka linnriik, mis asus Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaare lõunaosas. Sparta on tuntud oma range kasvatusliku korra pärast. Ellu jäid ainult tugevad vastsündinud, poeglapsed võeti kodudelt ära, kui nad said 7 aastaseks, siis hakati neid õpetama sõjameesteks ning 20. aastaselt said poistest sõjamehed ning 30. aastaselt kodanikud. Eesmärk oli rajada riigi tugev sõjavägi. Üldiselt oligi Sparta tugeva ja distsiplineeritud jalaväega riik Vana-Kreekas.
  • Period: 800 BCE to 146 BCE

    Vana-Kreeka

  • Period: 800 BCE to 476

    Vana Rooma

    Sai alguse Latiumi maakonnast Rooma linnast, mille asutamise aastaks peetakse 753. aastat eKr. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku Vahemere-äärseid alasid. Suurim oli Rooma riik keiser Traianuse valitsemisajal (98–117 pKr). Alates 2. sajandist vähenes Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude sissetungide tagajärjel. 395.a pKr jagati Rooma riik Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Pärast keiser Romulus Augustust lakkas Lääne-Rooma riik olemast, Ida-Rooma riik säilis.
  • Period: 800 BCE to 501 BCE

    Arhailine ajajärk

    Arhailine ajajärk (8.–6. sajand eKr) oli orjandusliku korra ja linnriikide ehk poliste tekkimise aeg. Kreeka arenenumais osades eraldus käsitöö põllundusest ja arenes meresõit. Tekkisid kaubalisrahalised suhted ning kujunesid kaalu- ja mõõdususteemid. Sellest ajaperioodist kujunesid välja ka olümpiamängud. Arhailises ajajärgus arenes ka lüürika ning tekkis filosoofia.
  • Period: 500 BCE to 330 BCE

    Klassikaline ajajärk

    Selle ajaperioodi alguses arenesid veel polised edasi, kuid mida aeg edasi seda kriitilisemaks asjad läksid. Ateena ja Sparta vahel tekkis sõda (Peloponnesose sõda), mille Ateena kaotas täielikult. Mereliit lakkas olemast ning 4. sajadnil tekkis tõsine polisesüsteemi kriis (polised hakkasid omavahel võimu pärast sõdima). Olukorda kasutas ära Pärsia. Kui Sparta võitis sõja, siis läksid talle kallale paljud teised linnriigid (Korintose sõda), keda toetas Pärsia. Sparta langes, võimule tuli Pärsia
  • Period: 431 BCE to 404 BCE

    Peloponnesose sõda

    Ülemvõimu eesmärgil võitlesid Ateena ja Sparta. Sõda oli võrdne, kuni Sparta poolel sekkus Pärsia. Lõpuks kaotas Ateena ning sellega algas Kreekas Sparta hegemoonia.
  • 427 BCE

    Platon (427–347 eKr)

    Platon (427–347 eKr)
    Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli rajaja. Ta on üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
  • 353 BCE

    Aleksander Suur (356–323 eKr)

    Aleksander Suur (356–323 eKr)
    Aleksander Suur (356–323 eKr), Makedoonia kuningas 336–323 eKr, Philippos II poeg. Aristotelese õpilane. Võitis Granikose (334 eKr) ja Issose lahingus (333 eKr) pärslasi, alistas Väike-Aasia, Süüria ja Egiptuse. Edasiste sõjakäikudega allutas Pärsia suurriigi alad ning kuulutas end Ahhemeniidide järglaseks ja Aasia valitsejaks. Rajatud hiigelriik lagunes peagi pärast tema surma.
  • Period: 330 BCE to 146 BCE

    Hellenismi ajajärk

    Algas Aleksander Suure Pärsia-sõjaretkega, levis kreeka kultuur kaugele Idamaile. Samal ajal jätkus Kreeka poliste langus, mida kiirendasid uute käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine Idas, kaubateede ümberpaigutumine ning rohke väljarändamine. Kreeka sai tugevasti kannatada diadohhide sõdades, mis puhkesid pärast Aleksander Suure surma. Makedoonia ei suutnud oma võimu poliste üle taastada.II Rooma-Makedoona sõja ajal (200–197 eKr) ilmusid Kreekasse roomlased, algas Rooma võimu ajajärk
  • Period: 264 BCE to 146 BCE

    Puunia sõjad

    Puunia sõjad, 3 Rooma ja Kartaago vahelist sõda, milles kumbki taotles ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda (264 – 241 eKr) peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda (218 – 201 eKr) algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega Itaalias (Cannae lahing). Roomlased vallutasid 210 eKr Hispaania ja lõid Zama juures Aafrikas Hannibali. Kartaago kaotas välisvaldused ja laevastiku. Kolmas Puunia sõda (149 – 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega.
  • 100 BCE

    Julius Caesar (100–44 eKr)

    Julius Caesar  (100–44 eKr)
    Rooma riigimees, väejuht ja kirjanik. Valiti 62 eKr preetoriks, moodustas 60 eKr koos Crassuse ja Pompeiusega I triumviraadi. Valiti 59 eKr konsuliks. Sai võite Gallias ja Germaanias ning alustas Britannia saarte vallutamist. Aitas Egiptuses kuningannaks Kleopatra. Valiti 44 eKr eluaegseks diktaatoriks (keisriks). Oli Rooma suurimaid kõnemehi ja mitmekülgne kirjanik. Uuendas kalendrit (Juliuse kalender). Caesari mõrvasid senati istungil Cassiuse ja Brutuse juhitud vandenõulased.
  • 100 BCE

    Rooma Vabariigi lõpp (1. sajand eKr)

  • 466

    Chlodoveck I (466-511)

    Chlodoveck I (466-511)
    Esimene Frangiriigi juht. Pani alguse Merovingide dünastiale.
  • Period: 500 to 1500

    Keskaeg

  • 527

    Justinianus I (482–565)

    Justinianus I (482–565)
    Justinianus I oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 527 kuni 565, ta saavutas märkimisväärseid sõjalisi võite, viies endise Rooma impeeriumi territooriumi taasühinemiseni ning tutvustades ka olulisi õiguslikke reforme, sealhulgas Corpus Juris Civilis'e koostamist.
  • 570

    Muhammed (570–632)

    islami prohvet, sündis Mekas. Tema elu ja õpetusi peegeldab Koraan. Ta kuulutas ühe Jumala kummardamist, emigreerus Medinasse, kus sai kogukonna juhiks. Pärast tema surma laienes Islami riik. Tema mõju ulatub religioonist poliitikani.
  • 622

    Islami riigi loomine

    Islami riigi loomine algas 622. aastal Meka linna lähedal asuvas Yathribi linnas (hiljem tuntud kui Medina) Püha Prohveti Muhammadi juhtimisel. Seda perioodi tuntakse kui hijra, mis tähendab islami ajaloos Muhammadi ja tema järgijate migratsiooni Mekast Medinasse. See sündmus märgib islami kalendri algust.
  • 686

    Karl Martell (686–741)

    Karl Martell (686–741)
    Karl Martell (686–741) oli Frankide dünastia juht, kes peatas mauride laienemise Lääne-Euroopas Tours'i lahingus 732. Tema võim aitas kindlustada Frankide kuningriigi. Pani alguse Karolingide dünastiale.
  • 742

    Karl Suur (742-814)

    Karl Suur (742-814)
    Karl Suur (742–814) päris Frangi kuningriigi trooni, kui tema vend suri 3 aastat pärast troonile tõusu. Ta rajas kristliku üliriigi, alistades saksid ja pöörates nad ristiusku. Karl Suur laiendas võimu Baierini ja ühendas germaani hõimud. Paavst kroonis ta keisriks 800. aastal. Andis võimu edasi oma pojale Ludwig Vagale
  • Period: 801 to 900

    Kiievi-Vene riigi loomine (9. sajand)

    Kiievi-Vene riik, 9. sajandi alguses asutatud Riurikovi dünastiaga, oli oluline keskaegne jõud Ida-Euroopas, hõlmates Ukrainat, Valgevenet ja osa Venemaast. Mitmekesine poliitiline ja kultuuriline keskus, võttis vastu kristluse ning oli oluline kaubanduslik sõlmpunkt. Lõppes mongolite invasiooniga 13. sajandil, kuid jättis olulise jälje Ida-Euroopa ajaloos.
  • 843

    Verduni leping

    leping Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.
  • 843

    Frangiriigi hävimine

    Frangiriigi üheks hävimise põhjuseks oli selle kolmeks jagunemine ning lisaks ka see, et viikingid tulid seda rüüstama
  • 850

    Rjurik

    oli legendaarne skandinaavia sõdalane, keda peetakse Kiievi-Vene riigi asutajaks. Tema saabumist Kiievisse seostatakse Kiievi-Vene riigi algusega 9. sajandil. Kuigi tema ajaloo kohta on vähe kindlaid fakte, on legendi kohaselt kutsuti ta valitsema slaavi hõime Kiievis ning tema saabumine märgib Riurikovi dünastia võimu algust Kiievi-Vene riigis.
  • Period: 1000 to 1400

    Feodaalajastu (10.–14. sajand)

    Kõige olulisem vara oli maa. Kuningas omas maad ning jagas selle kindlateks osadeks ning andis selle aadlikele, kes omakorda jagasid maad edasi. Ühiskond oli hierarhiliselt struktureeritud. Majandus oli peamiselt põllumajanduslik, kuid ka käsitöö ja kaubandus olid olemas. Kirik mängis olulist rolli nii poliitikas kui ka majanduses. Oluline koht oli ka rüütlitel.
  • Period: 1001 to 1300

    Ristisõdade ajastu (11.–13. sajand)

  • 1189

    Richard Lõvisüda (1157–1199)

    Richard Lõvisüda (1157–1199)
    Richard I, tuntud ka kui Richard Lõvisüda, oli Inglismaa kuningas 1189–1199. Ta oli osa kolmandast ristisõjast ning tuntud oma vapruste ja sõjaliste saavutuste poolest, sealhulgas võidust Jaffa lahingus. Tema valitsemisajal esines rahapuudus ja karm maksepoliitika ning ta oli tuntud kui julm valitseja. Richard I suri 1199. aastal Burgundia lahingus saadud haavadesse, jättes endast jälje inglise ajalukku.
  • Period: 1337 to 1453

    100-aastane sõda (1337–1453)

    oli Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline pikaajaline konflikt. Alguse said sellest territoriaalsed vaidlused ja Inglise kuninga Edward III nõuded Prantsusmaa troonile. Sõda oli katkendlik, mõnikord katkestasid seda ajutised rahud. Lõpuks 1453. aastal taastas Prantsusmaa oma kontrolli kogu territooriumi üle, jättes inglased vaid mõne merekindluse ja osa Calais'ist. Konflikti mõju ulatus üle Euroopa ajaloo, kujundades riikide poliitilist ja sotsiaalset arengut.
  • 1451

    Christopher Columbus (1451–1506)

    Christoph Kolumbus oli Hispaania meresõitja, kes juhtis Ameerika taasavastamist. Ta teostas mitmeid merereise, esimene neist algas 1492. aastal. Tahtis minna Indiasse ka avastas Ameerika.
  • 1483

    Martin Luther (1483–1546)

    oli saksa munk ja reformaator, kes käivitas protestantliku reformatsiooni. Ta kritiseeris katoliku kiriku praktikat ja rõhutas usu tähtsust Kristusesse. Luther tõlkis Piibli saksa keelde, mis võimaldas laiemal ringil seda lugeda ja mõista. Tema õpetused mõjutasid nii religioosset kui ka poliitilist maastikku Euroopas, tekitades konflikte ja muutes ajalugu.
  • Period: 1500 to

    Varauusaeg

  • Period: 1501 to

    Absolutismi ajastu

  • Period: 1501 to

    Reformatsiooni ajastu

  • Voltaire (1694–1778)

    Voltaire (1694–1778)
    Prantsuse valgustusajastu ikoon, propageeris religioosset tolerantsust ja vaba mõtteviisi, kritiseerides kirikut ja absolutismi. Tema mitmekülgne kirjanduslik pärand, sealhulgas teosed nagu "Candide", ja poliitiline aktivism tegid temast ühe olulisema valgustaja Euroopa kultuuriloos.
  • George Washington (1732–1799)

    Ameerika Ühendriikide esimene president, silmapaistev sõjaline ja poliitiline juht, kes juhtis edukalt Ameerika iseseisvussõda Briti koloniaalvõimu vastu, edendas konstitutsioonilist valitsust ning sai tuntuks oma visaduse ja juhtimisoskuste poolest.
  • Louis XVI (1754–1793)

    Louis XVI (1754–1793)
    oli Prantsusmaa viimane absoluutne monarh enne revolutsiooni. Tema valitsemisaeg oli täis majanduslikke ja poliitilisi probleeme ning tema otsustamatust peeti osaliselt vastutavaks Prantsuse revolutsiooni puhkemise eest. Talle mõisteti surm guillotineeritil, mis tähendas monarhia lõppu Prantsusmaal.
  • Period: to

    I tööstusrevolutsioon

    Perioodi iseloomustab tootmise mehhaniseerimine. Võeti kasutusele aurumasinad ja teras, töölised liikusid põllult ja manufaktuuridest vabrikutesse, tekkis raudteetransport.
  • Napoléon Bonaparte (1769–1821)

    Napoléon Bonaparte (1769–1821)
    Napoleon Bonaparte, Prantsuse sõjaväelane ja keiser, tõusis kiiresti võimule, viies ellu olulisi reforme ning võites mitmeid olulisi lahinguid Euroopas. Tema sõjaline geniaalsus tõstis ta ajaloo suurimate sõjapealike hulka, kuid tema võim langes pärast lüüa saamist Leipzigi lahingus. Ta vangistati lõpuks ja ta veetis ülejäänud elu Saint Helenal.
  • Bostoni teejoomine

    1. aastal Bostoni kolonistid protestisid Briti valitsuse teemaksu vastu, tühjendades maskeeritud Mohawkideks riietunult teelaevade lastiruumid ja valades tee üle laevateki ja sadamavette. See sündmus oli oluline etapp Ameerika iseseisvussõja eel ning sümboliseeris kolonistide vastuseisu Briti valitsuse poliitikale ning soovi enesemääramise järele.
  • USA põhiseaduse vastuvõtmine

  • Period: to

    Uusaeg

  • Period: to

    Prantsuse revolutsioon (1789–1799)

    Prantsuse revolutsioon oli murranguline sündmus, mis tõi kaasa monarhia languse, uue vabariigi loomise ja radikaalseid reforme. See sümboliseeris võitlust võrdsuse, vabaduse ja inimõiguste eest ning mõjutas oluliselt Euroopa poliitilist ja ühiskondlikku arengut.
  • Period: to

    Napoleoni sõjad

    Prantsusmaa keisri Napoleoni Bonaparte juhitud sõjalised konfliktid Euroopas, kus ta laiendas impeeriumi ning põrkus vastu erinevate Euroopa riikide koalitsioone. Need sõjad hõlmasid mitmeid suuri konflikte, sealhulgas Hispaania iseseisvussõda ja Vene sõjakäiku.
  • Period: to

    Rahvusriikide teke

  • Giuseppe Garibaldi (1807-1882)

    Giuseppe Garibaldi (1807-1882)
    Giuseppe Garibaldi (1807–82), Itaalia rahvuskangelane, kindral. Oli Itaalia ühendamist taotleva ühingu Noor Itaalia liige, mõisteti 1834 tagaselja surma. Emigreerus Ladina-Ameerikasse, osales Uruguay iseseisvusvõitluses. Juhtis 1860 Sitsiiliasse suundunud vabatahtlike Tuhande retke, millega kukutati Napolis Bourbonid. Osales 1866 Austria-vastases sõjas ja 1870–71 vabatahtlikuna Prantsuse-Saksa sõjas.
  • Abraham Lincoln (1809–1865)

    Abraham Lincoln (1809–1865)
    Abraham Lincoln (1809–1865) oli Ameerika Ühendriikide 16. president, kes juhtis riiki kodusõja keerulistel aegadel. Ta võitles orjuse vastu, säilitades samal ajal rahvusliku ühtsuse. Kuigi ta mõrvati sõja lõpus, jääb ta ajalukku kui vabaduse, võrdsuse ja Ameerika Ühendriikide ühtsuse eest seisja.
  • Period: to

    Viini kongress

    Kongress pärast Napoleoni sõdade lõppu. Selle eesmärk oli Euroopa poliitilise tasakaalu taastamine ning uute piiride ja poliitiliste suhete kehtestamine Euroopas.
  • Otto von Bismarck (1815–1898)

    Otto von Bismarck (1815–1898)
    Otto von Bismarck oli 19. sajandi mõjukas Saksa poliitik ja riigimees, kelle juhtimisel viidi lõpule Saksamaa ühendamine. Ta oli Preisi ja Saksamaa kantsler ning kuulutas 1871. aastal välja Saksamaa keisririigi. Tuntud oma "raua ja vere poliitikaga". Tema vastuolulised suhted Prantsusmaaga viisid lõpuks Prantsuse-Preisi sõjani, mis aitas kaasa Saksamaa ühendamisele. Bismarck lahkus kantsleriametist 1890. aastal pärast konflikti keiser Wilhelm II-ga ja suri 1898. aastal,
  • Period: to

    II tööstusrevolutsioon

    Perioodi iseloomustab elektrifitseerimine ja masstootmine. Võeti kasutusele uued energiaallikad – elekter, gaas ja petrooleum (bensiin, diisel). Loodi suured vabrikud, kus võeti kasutusel tooteliin, algas masstootmine. Asfalteeritud teedel sõitsid masinad, mida viis edasi sisepõlemismootor. Tekkis õhutransport. Telegraafi, raadio, kino, televisiooni ja telefoni alguse ajastu.
  • Itaalia teine iseseisvussõda

    Itaalia teine iseseisvussõda toimus 1859. aastal ja oli oluline osa Itaalia ühendamise protsessist. Konflikt puhkes Austria keisririigi ja Sardiinia kuningriigi vahel ning eesmärgiks oli välja tõrjuda Austria mõju Põhja-Itaalias, eriti Lombardias ja Venetos. Sõda kaasas mitmeid Itaalia vabariike ning ka Prantsusmaad. Prantsusmaa ja Itaalia väed võitlesid Austria vastu. Sõda lõppes Austria kaotusega. Kuigi sõda ei toonud otsest Itaalia ühendamist, oli see siiski oluline osa selllele.
  • Period: to

    Ameerika Ühendriikide kodusõda

    Ameerika Ühendriikide kodusõda (1861–1865) oli Põhja- ja Lõuna-USA vaheline konflikt orjanduse üle. See oli verine nelja-aastane sõda, mis lõppes Ameerika Liidu võiduga ja orjapidamise kaotamisega kogu riigis. Sõda mõjutas oluliselt USA ajalugu, tugevdades riigi ühtsust ja muutes selle poliitilist, majanduslikku ning sotsiaalset maastikku.