-
TÄPSEM INFORMATSIOON KESKAJA KOHTA
Keskaja algus. Lääne - Rooma riigi langus. -
SUUREST SKISMAST LÄHEMALT
Algas skisma, ehk kirikulõhenemine. Kirik jagunes kaheks: õigeusu kirik, mis valitses Venemaal ja Bütsantsis ja katoliku kirik, mis valitses Lääne- ja Põhja Euroopas. -
EESTI KESKAJAST LÄHEMALT
Muistse Vabadusvõitluse lõpp -
Esimesed tulirelvad loodi 14. sajandi alguses.
-
KONSTANTINOOPOLI PIIRAMISEST LÄHEMALT
Toimus Konstantinoopoli piiramine, langes viimane suur riik. -
Niccolo Machiavelli (1469 - 1527, Itaalia poliitik ja diplomaat) pani aluse õpetusele, et valitsejad peavad oma tegevuses lähtuma "riigi huvist". Machiavelli kirjutas, et maail on justkui areen, kus riigid elu ja surma peale võitlevad. Seepärast peab iga valitseja hoolitsema oma riigi kasvu ja tugevnemise eest.
-
AMEERIKA AVASTAMINE
Christoph Kolumbus (maadeavastaja ja kaupmees) ületas hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. -
Hakkasid arenema tulirelvad. 16. sajandil hakkasid vibusid asendama arkebuusid ja musketid, mis olid raudrüüde vastu oluliselt efektiivsemad. Vastuseks hakati valmistama järjest paksemaid turviseid, ent ka tulirelvade võimsus järjest kasvas ning lõpus tuli raudrüüdest üldesgi loobuda.
Selleks, et musketite jõudu paremini ära kasutada, võeti kasutusele ka uut tüüpi lahingu rivikorrladus. Musketärid paigutati pikka rivvi, et korraga saaks rohkem mehi tuld anda. -
REFORMATSIOONI KOHTA PIKEMALT
Martin Luther alustas reformatsiooni ehk usupuhastuse.
Saksamaalt alguse saanud reformatsioon lõhestab Euroopa usulise ühtsuse. -
Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik väitis, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. See äratas rahva seas suur tähelepanu, kuna varem oli usutud, et Maa on kogu maailma liikumatu keskpunkt ning Päike tiirleb ümber selle. Uut teooriat hakati nimetama heliotsentriliseks maailmasüsteemiks.
-
Liivi sõja algus.
-
LIIVI SÕJAST TÄPSEMALT
1558-1583 toimus Vana-Liivimaa aladel Liivi sõda. Sõjas osalesid Venemaa (õigeusklik), Taani ja Rootsi (protestandid) ning Poola ja Leedu (katoliiklased). Sõja põhjusteks olid maa-alad ja usulised konfliktid. Sõjas surnute protsent oli suur. -
Galileo Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik, kes tähtede vaatlemiseks esimesena kasutusele teleskoobi. Varem uuriti kosmos palja silmaga. Ta avastas, et ümber Jupiteri tiirlevad kaaslased. See oli tõend, et kõik taevakehad ei tiirlegi ümber Maa, nagu kuulus kreeka filosoof Aristoteles oli väitnud.
-
- aastal sõlmiti rahuleping Poola ja Venemaa vahel. Sellega sai Venemaa tagasi alad, kuhu Poola tunginud oli, kui Liivimaa läks Poola valdusesse.
-
Pljussa rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased säilitsaid endale kogu Lääne - ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Poolale jäi Lõuna-Eesti, Rootsile Põhja- ja Lääne-Eesti ning Taanile Saaremaa.
-
17 - 18. sajandil hakkas Euroopas suurenema orjakaubandus.
Orjakaubandusele panid aluse portugallased. 17. sajandil selle äriga ka hollandlased, prantslased ja inglased.
18. sajandil veeti Aafrikast ära umbes 6 miljonit orja. -
Selles ajavahemikus toimus Rootsi ja Poola vahel mitmeid sõdu.
-
TÄPSEM INFO KOLMEKÜMNEAASTASE SÕJA KOHTA 1618 - 1648 toimus Saksamaal Kolmekümneaastane sõda, kus ühel pool sõdisid keiser ja Katoliilkik Liiga ning teisel pool Protestantlik Unioon. Protestandid olid veendunud, et katoliiklus on vaid ettekääne, mille varjus Habsburgid üritavad koos paavstiga luua universaalmonarhiat ehk maailmariiki eesotsas keisriga, kellele kõik teised kuningad oleksid allutatud. Habsburgidel oli tohutu võim: lisaks Saksamaale kuulusid neile ka Hispaania (koos Ameerika valdustega), Madalmaad ja ka suur osa Itaaliast
-
BALTI ERIKORRAST TÄPSEMALT
1620-1630 hakkas välja kujunema Balti erikord ehk Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus.
Mõned Balti erikorra tunnused:
1) Kehtima jäid endised seadused ja maksukorraldus
2) Valitseva usundina tunnustati luterlust
3) Kohapealseteks asaajamisteks jäi saksa keel
4) Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir. -
Altmargi vaherahu sõlmiti Poola ja Rootsi vahel 1629. aastal. Rootsile sai omale Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti). Poola loobus oma aladest.
-
1630-1640 kujunes nn. Balti maariik ehk aadli seisuslike ja omavalitsuste süsteem, mis jäi teatud muudatusetega püsima kuni 1917. aastani.
-
Rootsi ja Taani sõda, mis lõppes Brömsebro rahuga 1645. aastal
-
Prantsusmaad valitseb Louis XIV või "päikesekuningas".
Prantsusmaa muutub Euroopa võimsaimaks riigiks ja Euroopa kultuuri keskpunktiks.
Kuninga käsutuses oli 100 000 meheline armee. -
Veneetsias avati Euroopa esimene kohvik.
30 aastat hiljem tegutses Inglismaal juba umbes 300 kohvikut. -
BRÕMSEBRO RAHUST TÄPSEMALT
Rahu Rootsi ja Taani vahel, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. -
INGLISMAA KODUSÕJAST LÄHEMALT
Inglismaal käib kodusõda (1642 - 1651) kuninga ja parlamendi vahel. Kuningas antakse rahva nimel kohtu alla ja hukatakse.
Pildil - Naseby lahing (1645) -
Inglismaa kuulutati pärast kodusõda vabariigiks.
-
Rahu Rootsi ja Poola vahel. Poola loobus lõplikult Liivimaast, Rootsile läks ka Ruhnu saar.
Pildil: Ruum Oliwa kloostris (Poolas), kus rahulepingule alla kirjutati. -
Loius XIV kuulutas 1661. aastal, et hakkab valitsema ainuisikuliselt. Tema valitsusaja jooksul muutus Prantsusmaa Euroopa võimsaimaks riigiks ning sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust üritasid ka paljud teised valitsejad jäljendada.
Nii leviski absolutistlik valitsemismudel üle Euroopa. -
Louis XIV kuulutab Hollandile sõja.
Põhjusteks on: 1) Louis XIV uhkus ja sõdimiskirg
2) Rahandusminister Colbert'i tahe vabastada Prantsusmaa kardetavast ärikonkurendist
3) Sõjandusminister Louvois' soov näidata kuningale omaenda kätega loodud kardetava sõjamasina võimsust. Pildil - Louis XIV ületab vägedega Reini jõge. -
Karl XI kehtestas absoluutse kuningavõimu Rootsis 1680. aastatel.
-
Rängeim näljahäda, mis Eestit tabanud on. 1694. aastal tabas Eestit ikaldus ja nii ei õnnestunud inimestel saaki saada. Vaatamata näljale jätkasid Rootsi võimud vilja väljavedu. Kokku suri umbes 70 000 - 75 000 inimest.
-
SÕJAST LÄHEMALT
Rootsi suurriigi vastuoludel Venemaaga puhkeb Põhjasõda. 1710 algas Baltimaade vallutamine. Eesti jaoks oli sõjal laastab tulemus. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. -
Kaheksateistkümnenda sajandi alguse paiku hakkasid Euroopas jõudsalt kasvama linnad. Põhilisteks põhjusteks olid: 1) Linnas oli rohkem tööd
2) Linnas oli kaubandus
3) Turvalisem keskkond
4) Suuremad poed, meelelahutus
5) Suurem suhtlusringkond
Suurimateks linnadeks Euroopas said London, Pariis, Mardid, Viin, Peterburg ja Istanbul. -
HISPAANIA PÄRILUSSÕDAHispaania pärilussõda oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas. Selles osalesid peaaegu kõik toonased Euroopa suurriigid. Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga järglasteta Carlos II surma.
-
Põhjasõja lõpus lepiti Uusikaupunki rahu. Eesti läheb mitmeks sajandiks Vene võimu alla. Põhjasõda lüppes Rootsi kaotamisegi ja suurriigi seisundi kaotamisega.
-
Bostoni teejoomine oli Ameerika kolonistide protestiaktsioon Briti võimude vastu. Kolonistid riietusid ennast indiaanlasteks, läksid laeva pardale ja viskasid väärtuslikku teed üle parda.
Bostoni teejoomist on peetud üheks neist sündmustest, mis vallandas 1775. aastal Ameerika iseseisvussõja.
Pildil: Bostoni teejoomine, kunstnik Nathaniel Currier. -
AMEERIKA ISESEISVUSSÕJAST LÄHEMALTSõda Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping.
Sõja tulemused:
Endised asumaad kuulutati vabaks ja iseseisvateks riikideks. Sõja ohvritena suri umbes 50 000 inimest
4. juulil 1776 võeti vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon,millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid. -
TÄPSEM INFO PRANTSUSE REVOLUTSIOONI KOHTA
Revolutsioon algas 14. juulil Basteille' vallutamisega.
Alanud Prantsuse revolutsioon (1789 - 1799) hävitab seisusliku korra.
Peamine põhjus:
3. seisuse vastuolud ühiskonnas, kuna neil ei olnud õigusi riigiasjadesse sekkuda.
Revolutsiooni tulemus: Kuningas hukati ja ja tekkis Prantsusmaa Vabariik.
Pildil: Basteille' vallutamine 1789. -
NAPOLEONI JA PRANTSUSMAA SÕDADEST LÄHEMALT
Napoleon I ehk Napoloen Bonaparte vallutab suure osa Euroopast -
VIINI KONGRESSIST LÄHEMALTViini kongressil või "tantsival kongressil oli esindatud 216 riiki. Kongressi korraldajaks oli hollandlane Clemens von Metternich. Kongressil loodi Metternichi süsteem, mis kestis I Maailmasõja lõpuni.
Kongressi eesmärkideks olid:
1) Kindlaks määrata riigipiirid
2) Absolutismi säilitamine
3) Kuningavõimu taastamine
4) Rahu taastamine omavahel
Kongressil asutati Nelikliit (Venemaa, Austria, Preisimaa, Inglismaa), mille eesmärgiks oli kaitsta absolutismi.
Rajati Püha Liit kristluse kaitsmiseks. -
Revolutsioonide käik:
1848 jaanuar - ülestõus Itaalias
1848 veebruar - ülestõus Prantsusmaal (kukutati monarhia, loodi Teine vabariik)
1848 märts - väljaastumised Berliinis
1848 märts - ülestõus Austrias (ülestõus kukutas Metternichi süsteemi)
1848 märts - ülestõus Ungaris (1849 aprillis tõrjuti Austria väed maalt välja)
Revolutsioonide põhjused:
1) Majanduskriis ja ikaldusaastad
2) Tööpuudus ja elatusastme langus
3) Kodanluse soov pääseb võimule
4) Soov luua rahvusriigid -
Revolutsioon tõi kaasa keisrivõimu kukutamise ja Nõukogude Liidu loomise.
1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) toimus Veebruarirevolutsioon.
Hiljem novembris (vana kalendri järgi oktoobris) toimus Oktroobrirevolutsioon.
Toimus veel suurem vägivald, kui Prantsuse revolutsioonis.
Pildil: Oktoobrirevolutsioon 1917. -
BÜTSANTSI RIIGIST LÄHEMALT
Laguneb Rooma riik tekkis Lääne - Rooma ja Bütsants. -
Kristlus kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks
