-
I maailmasõja algus
-
Veebruarirevolutsioon Petrogradis
I MS viis Venemaa krahhi äärele: majandust õõnestas inflatsioon, oli puudus kütusest, toidust ja tarbekaupadest, polnud transporti, sõjavägi oli hakanud kaotama võitlusvõimet. Hakati valitsust umbusaldama, mis viis lõpuks tsaar kukutamiseni ning võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte, kes üritasid Venemaad muuta demokraatlikumaks. -
Maanõukogu valimised + Eesti rahvusväeosad
Mai lõpus toimusid Maanõukogu valimised, mis omakorda seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Seda juhtis kõigepealt Jaan Raamot, siis Konstantin Päts. Hakati ka looma rahvusväeosi, mille eesmärgiks oli eestlaste sõjaväeteenistuse kergendamine, Saksa võimaliku pealetungi eest kaitse tugevdamine ja anda rahvuslastele võimaluse ümberkorraldusteks. -
Oktoobripöödeni viinud olukord
Aasta jooksul tekkis terve hulk erakondi, mis esialgu jagunesid sotsialistlikeks (tahtsid kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist) ja rahvuslikeks (seadsid rahvuslikud huvid esile). Rahvuslust eitavad eesti poliitikud olid enamlased (tahtsid kommunistliku maailmarevolutsiooni). Enamlus hakkas levima ning juba oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendavas katusorganisatsioonis (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee). -
Tallinna ülelinnaline streik
Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest, mille tõttu toimus Tallinnas ülelinnaline streik ja 20000 osavõtjaga miiting. Pärast miitungut mindi poliitilisi vange vabastama Paksu Margareeta juures, kus tapeti vangla ülem + paar valvurit. Vangid vabastati ja hoone pandi põlema. Veel rüüstati politsei- ja kohtuasutusi ning tapeti ohvitsere ja politseinikke. Sama toimus ka teistes suuremates linnades, kus oli palju vene kodanikke. -
Eestlaste demonstratsioon Petrogradis
Taheti, et Ajutisele Valitsus kinnitaks autonoomiaseaduse, kuid paljud mõjukad poliitikud Petrogradis arvasid, et sellist seadust saab vastu võtta ainult Venemaa Asutav Kogu. Kuna Asutava Kogu valimistega oli probleeme, siis eestlased otsustasid korraldada Petrogradis demonstratsiooni, et avaldada survet valitsusele. Eriti oluline on eri võimuperioodidel teostatud poliitika. Millist poliitikat viis ellu Maanõukogu, millist punased, millist Saksa okupatsioonivõimud. -
Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta
Ajutine Valitsus andis selle välja ning selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska. Kubermangukomissaari nõuandvaks organiks oli demokraatliku üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, Maanõukogu aga moodustas Maavalitsuse, mis oli täidesaatvaks võimuks. See oli esimene kord Eesti ajaloos, kus peaaegu kõik eestlaste asualad ühendati tervikuks ja eestlased said ise juhtida. -
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee saatis komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse, riigiasutustesse ning punakaartlased hakkasid patrullima linna tänavaid. -
Period: to
Oktoobripööre
Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Demokraatlikult valitud valitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate töörahva saadikute nõukogudega, miilitsa asemel tegutses Punakaart, Eesti rahvusväeosi püüdi asendada Punaarmee üksustega. Hiljem kujunes välja ühe partei diktatuur, piirati poliitiliste vastaste tegevusvabadust, algasid majandusreformid, riigistati panku. -
Maanõukogu 15. novembri otsus
Taheti Venemaast lahku lüüa, mille vajadust süvendas oktoobripööre ja kartus, et Venemaal vallandub anarhia, Saksa väed tungivad sisse. Eirates enamlaste dekreeti Maanõukogu laialisaatmise kohta, saadi kokku ja otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kõrgema võimu kandjaks on Maanõukogu kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni ning riigis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. See tähendas, et sidemed katkesid Venemaaga ja et Maanõukogu oli kõrgeim seadusandlik võim. -
Saksa pealetung
Saksa tungis Eestisse, vene armee põgenes, Punaarmee oli liiga nõrk. Kahe nädalaga löödi enamlased Eestist välja. -
Päästekomitee loomine
Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsema erakorralistes oludes ja iseseisvuse väljakuulutamiseks. Seal oli 3 liiget: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. -
Iseseisvusmanifest
Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Samal päeval üritasid Päts ja Vilms sõita Haapsallu, et seal avalikult manifesti ette lugeda, kuid sakslased jõudsid sinna enne Päästekomiteed. -
Iseseisvusmanifest II
Tartusse sõit ebaõnnestus ka, nii et valmistati manifestist mõned koopiad, mida saadeti maakonnalinnadesse laiali, et kohalikud rahvuslased loeksid selle esimesel sobival võimalusel ette. -
Iseseisvusmanifest III
Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus manifesti ette Endla teatri ette kogunenud rahvahulgale. -
Iseseisvusmanifest IV
Enamlased hakkasid põgenema Petrogradi ja hommikul olid tänavatel rahvusmeelsed sõjaväelased, kes üritasid neid takistada. Õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille liikmeteks olid kõigi demokraatlike erakondade esindajad, peaministriks sai Konstantin Päts, asetäitjaks Jüri Vilms. Samal ajal trükiti iseseisvusmanifesti, mida kleebiti tänavatele. Manifesti ette ei loetud, sest üritati takistada enamlaste põgenemist sadama kaudu. -
Saksa okupatsioon
Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust, Ajutine Valitsus ja Maanõukogu ei saanud valitseda, rahvusväeosad saadeti laiali, valitses tsensuur, demokraatlikult valitud eestlased asendati baltisakslastega, ametlikuks keeleks sai saksa keel, rahvuslikud poliitikud vangistati. -
Iseseisvusmanifest V
Hommik oli pidulik: õues lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli. Keskpäeval oli sõjaväeparaad, millal peaminister luges iseseisvusmanifesti ette, pärast mida kohe jõudsid Saksa üksused Tallinna ja Eesti iseseisvus katkes u 9 kuuks. -
Compiegne'i vaherahu
Novembri algul puhkes Saksamaa revolutsioon, mis viis keisri kukutamiseni ja sotsialistliku vaherahu loomiseni. Uus valitsus kirjutas alla Compiegnei'i vaherahule. -
Ajutise Valitsuse koosolek
Üle mitme kuu toimus esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek ning alustas tegevust EV esimene relvastatud kaitsestruktuur Eesti Kaitseliit ning järgnevatel päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimu asjaajamise üle. -
Võim läheb eestlaste kätte
Võim läks lõplikult eestlastele üle, päev varem oli Maanõukogu uuesti kokku astunud ning Eesti riiklus hakkas toimima tegelikult. Omariikluse püsimajäämine ei olnud kindel, kuna enamlased koondasid idapiiri taga sõjalist jõudu Eesti alade taasvallutamiseks. -
Vabadussõja algus
Punaarmee ründas Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tõrjumist, hakkasid Saksa väed Narvast lahkuma ja väikesearvulised Eesti üksused järgnesid neile. Järgmisel päeval jõudis Punaarmee Narvasse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (enamlaste sõnul iseseisev riik), mis jätkas katkes enamlaste katkenud poliitikat, natsionaliseeris suurettevõtteid ja represseeris üha teravamalt poliitilise vastasi. -
Murrang ja vastupaneku algus
Algas vabatahtlike üksuste loomine ning vastupaneku intensiivistumine, sest enne seda oli palju kõhklejaid. Eestit hakkasid aitama nt Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud nii et 1919. a esimestel nädalatel peatati Punaarmee pealetungi. -
Rahvaväe vastupealetung
Algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Nendega vabastati Tartu, meredessant aga tõrjus enamlased Narvast minema. -
Paju lahing
Pärast ohvriterohket Paju lahingut õnnestus hõivata üliolulist raudteesõlme Valgat. Samal päeval ajati enamlased välja ka Võrust ning pisut hiljem Petserist ja Alüksnest: sellega oli Eesti võõrvägedest puhas. -
Period: to
Landeswheri sõda II
Sõja teine etapp Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, lahingud kestsid neli päeva; kui saabusid Eesti varuüksused, arvas Goltz, et ebaõnnestus. Sakslased taandusid, 23. juunil läksid Rahvaväe üksused lahinguta Võnnu. Eestlastel oli sõjavaimustus, arvati, et Landeswehri võitmine tähendab vabanemist penirüütlite orjusest, hakati minema Lätti, et paruneid peksta. Pärast saadi sakslaste kaitseliinist Riias läbi, Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritule alla. 3. juulil kirjutati alla vaherahu. -
Period: to
Landeswheri sõda I
- a lõpul kuulutas Läti välja iseseisvuse, selle kaitsmisega oli probleeme, pöörduti sakslaste poole, kes olid nõus. Läti kaitsejõud- baltisakslastest koosnev Balti Landeswehr, Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Läti Saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz tahtis enamluse kukutamist Venemaal, lasi baltisakslastel korraldada Lätis riigipööret.1919. a juuni alguses hakkasid Eesti ja Saksa väed võitlema. Sakslased vallutasid Võnnu, korraldati ajutine relvarahu, mille jooksul valmistuti lahinguteks.
-
Molotovi-Ribbentropi pakt
Mittekallaletungileping, mis oli sõlmitud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Pakti salaprotokollis olid Ida-Euroopa riigid jagatud kaheks mõjusfääriks: Balti riigid, Soome, Bessaraabia, Ida-Poola Nõukogude Liidule, suurem osa Poolast aga Saksamaale. -
Orzel
Eesti tahtis maailmasõjas säilitada neutraliteeti, kuid kui Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast pärast Punaarmee sissetungi Poolasse, süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises -
Vastastikuse abistamise pakt
Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. -
Kliment Voršilovi käskkiri
Nõukogude Liidu rahvakomissaar Kliment Voršilov andis käskkirja, milles nõuti otsustava löögi andmist Eestile, mille alguspäevaks pidi olema 29. sept ning koondataks selleks ajaks Eesti idapiirile üle 130000 sõduri ja palju sõjamasinaid, millele vastu Eesti ei suudaks võidelda. Moskva nõudmisi arutati Eestis ning jõuti järeldusele, et riik ei saa NL-i vastu võidelda, nii et otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. -
Baaside lepingu allakirjutamine
Baaside lepingule kirjutati alla: osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning üksteist abistada, kui teist ähvardab oht. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks, ning Moskva pidi müüma Eestile soodushinnaga relvistust. Salajases lisaprotokollis täpsustati, et baasidesse toodakse 25000 meest ja et Venemaa sai kasutada Eesti sadamat kaks aastat. NL toonitasid korduvalt, et leping ei kahjusta Eestit. -
Baltisakslaste lahkumine
- okt peetavas kõnes rääkis Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgmise seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12660 baltisakslast, mis oli baaside aja olulisimaks sündmuseks. Seega kadus baltisaksa rahvusgrupp Eestist ning vaatamata Eesti ametlku propaganda katsetele kujutada seda kui orjapõlve lõppemisena, vapustas see siiski avalikkust ja kahandas ühiskonna vaimset ning majanduslikku potentsiaali.
-
Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised
Oktoobri algul toimusid Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. Punaväejuhid tahtsid rajada merebaasi veel Rohukülla ning lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Venemaa miinilaeva ja Balti sõjalaevastiku põhijõud -
Maavägede sissemarss Eestisse
Algas maavägede sissemarss. Punaväed liikusid Paldiskisse, Haapsallu, Saare- ja Hiiumaale: esialgu tulid sinna 14000 punaväelast, 337 soomusmasinat, hiljem 255 sõjalennukit. Iseseisvus oli vormiliselt Eestis veel olemas, kuid pärast baaside lepingule allakirjutamist ning sai Nõukogude Liidu protektoraadiks ning välispoliitika oli idanaabri kontrollida. Vähenes suhtlus lääneriikidega, suurenes aga Läti ja Leeduga, kes olid samas olukorras. -
Nõukogude Liidu ultimaatum
Saksamaa hakkas okupeerima Hollandit ja Belgiat, Prantsusmaa hiljem kapituleerus Saksa vägede tõttu. Moskva hakkas valmistuma Balti riikide okupeerimiseks: kõigepealt teravdusid suhted e Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, suurendati baasidevägede arvukust. 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ja Lätile ultimaatumi (Leedule 14. juun), kus nõuti täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamise õigust. -
Narva diktaat
Üle Eesti piiri tuli 90000 okupatsiooniarmee sõdurit, suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid ning Tallinn läks baasivägede võimu alla. Kindral Laidoner pidi pärast Narvas toimunud kohtumist alla kirjutama Narva diktaadile, millega Punaarmee sai kontrolli kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle, meeleavaldused keelustati ning kodanikel ei tohtinud olla relvi. -
Juunipööre
Andrei Ždanov hakkas juhtima tegevust uue valitsuse valimisega, 21. juunil pidid vasakmeelsed ringkonnad korraldama meeleavaldust ultimaatumis olevate nõudmiste toetuseks. Koguti kokku vabrikutöölisi, tsiviili riietatud punaväelast, kes kõndisid tänavatel, nõudes Nõukogude-sõbralikku kabinetti. Mõned isikud kutsusid üles revolutsiooni tegema, kes punaväelaste abiga võtsid üle valitsushooneid. Samal õhtul kirjutas president Päts alla otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. -
Valimised
14.-15. juulil toimusid valimised, mis ei olnud õiglased: oli ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati, tulemusi võltsiti. Enne seda oli moodustatud Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. -
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi e ENSV, mis palus selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. -
Eesti annekteerimise lõpp
NSV Liidu Ülemnõukogu otsustas "rahuldada Eesti palvet" ühendada Eesti Nõukogude Liiduga (sama oli tehtud paar päeva varem Läti, Leedu ja Moldaaviaga), millega Venemaa lõpetaski Eesti annekteerimist. -
Suvesõda
- juunil puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee pärast hiiglaslikke kaotusi, sakslased hõivasid Läti, Leedu ning Eestisse jõudsid 7. juulil. Punaväed loovutasid alguses Lõuna-Eesti, hiljem sai Punaarmee tugevamaks. Võitlesid kuni 28. augustil jättis Punaarmee Tallinna maha (mis oli Balti sõjaväelaevastiku peabaas).
-
Kindralkomisaariaadid
Eesti allutati Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist sh Eesti kindralkomissariaat. Saksa okupatsioon vajas abistavat institutsiooni Eestis, milleks sai Eesti Omavalitsus. Eesti kindralkomissariaat oli ajutine moodustis, sest pärast sõda pidi kujunema "uus Euroopa", Eesti idapiir pidi saama olema Laadoga järvest Ilmjärveni. -
Period: to
Eestlased sõdivate poolte relvajõududes I
Hakati moodustama uusi vabatahtlikest koosnevaid väeosi: ida- ja politseipataljone, mis osalesid väeteenistuses kui ka rindevõitluses Punaarmee vastu. Vabatahtlikke oli alguses rohkem, kuid saades teada natsirežiimi nende arv vähenes, Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine, kuid kuna see polnud populaarne, hakati sinna sundvärbama. 1944. a alguseks oli seal 11000 meest, nendest moodustati 20. Eesti SS-diviis. -
Period: to
Eestlased sõdivate poolte relvajõududes II
Sundmobilisatsioonid Saksa armeese pahandasid eestlasi ning paljud põgenesid Soome, sest ei tahtnud võidelda sakslastega koos, kuid tahtsid võidelda Punaarmee vastu. Paarkümmend tuhat eestlast osales II MS ka Punaarmee poolel. 1941. a suvel võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus u 7000 eestlast, 2000 neist said haavata/surma, 4000 andsid end sakslastele üle, sest ei tahtnud Nõukogude võimu eest võidelda, ülejäänud viidi rindelt ära septembris. -
Juutide olukord Eestis
Natside rassiteooria järgi pidi mitmeid rahvuseid sh juute hävitama. Ehkki Eestist olid enamik juute põgenenud Venemaale, oli Eestis siiski veel u 1000 juuti. Eestlased püüdsid neid kaitsta, kuid 1. juulil 1942 teatas Saksa julgeolekuteenistus Berliinile, et Eesti oli juudivaba. Sellest aastast alates toodi riiki veel juute koonduslaagritesse (20), mustlased kannatasid sama saatust rassiteooria tõttu. -
Punaarmee pealetung
- a jaanuaris algas idaringe põhjalõigus Punaarmee pealetung, vähemuses Saksa väekoondised taandusid Eesti poole. Punaarmee tahtis nii Narva kui ka Tallinna vallutamist. Esialgu ei olnud olukord hea sakslaste jaoks, kuid Punaarmee pidi pisut puhkama ning sakslased kasutasid aega ära abivägede kutsumiseks Narva, tulid ka Eesti väeosad: 20. Eesti SS-diviis ning ida- ja politseipataljonid.
-
Punaarmee vallutab Narva
- a suvel muutus olukord sakslaste jaoks väga halvaks: Punaarmee alustas suurrünnakut Valgevenes, Soome oli sõjast väljumas. Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära, Punaarmee hakkas uut rünnakut ette valmistama ning Saksa väejuhatus nägi, et Narva jõe joone kaitsmist pole enam võimalik teha ning veel rohkem vägesid lahkusid. 24. juulil õnnestus eestlastel veel tõrjuda punaväelasi eemale, kuid 26. juulil said venelased juba Narvasse.
-
Üldmobilisatsioon
Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, Eesti viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots kutsus rahvast võitlema punavägedele vastu selleks, et kaitsta Eesti kommunismi on nende kõige tähtsam ülesanne. Rahvas, saades innustust, allus mobilisatsioonikäsule, kokku tuli u 40000 meest. Võitlused Narva pärast kestsid aprillini, keegi ei suutnud otsustavat edu saavutada. Oli paus u kolmeks kuuks. -
Period: to
Nõukogude lennuväe terrorirünnakud
- märtsil hävitati Narva, 8. märtsil kannatasid Jõhvi ja Tapa, ööl vastu 9. märtsi pommitas 250 lennukit Tallinnat (500 inimest suri, 40 protsenti elamispinnast oli hävitatud, Niguliste kirik ning Estonia teater hävisid). 25. märtsil sai palju kahjustusi ka Tartu. See suurendas Eesti sõjameeste viha ja otsustavust võidelda.
-
Punaarmee vallutab Tartu
Augusti keskel hakkasid punaväelased ründama Lõuna-Eestit. Sakslastel polnud piisavalt vägesid, et kaitsta Tartut ning 25. augustil hõivas Punaarmee Tartu. Üritati Jõgeva poole liikuda, kuid septembri alguseks suudeti punavägesid Emajõe lõunakaldale tagasi tõrjuda. -
Punaarmee vallutab Tallinna ja Eesti
Sakslased otsustasid septembri keskel Eesti ja Põhja-Läti maha jätta, nii et ainult Eesti korpus pidi kaitsma oma kodumaad, kuid see neil ebaõnnestus. 22. septembri hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Kõik teised linnad okupeeriti niisamuti (Haapsalu, Viljandi, Pärnu jne).