Ajaloo ajajoon

By shuushv
  • I maailmasõja algus

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    I MS viis Venemaa krahhi äärele: majandust õõnestas inflatsioon, oli puudus kütusest, toidust ja tarbekaupadest, polnud transporti, sõjavägi oli hakanud kaotama võitlusvõimet. Hakati valitsust umbusaldama, mis viis lõpuks tsaar kukutamiseni ning võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte, kes üritasid Venemaad muuta demokraatlikumaks.
  • Maanõukogu valimised + Eesti rahvusväeosad

    Mai lõpus toimusid Maanõukogu valimised, mis omakorda seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Seda juhtis kõigepealt Jaan Raamot, siis Konstantin Päts. Hakati ka looma rahvusväeosi, mille eesmärgiks oli eestlaste sõjaväeteenistuse kergendamine, Saksa võimaliku pealetungi eest kaitse tugevdamine ja anda rahvuslastele võimaluse ümberkorraldusteks.
  • Oktoobripöödeni viinud olukord

    Aasta jooksul tekkis terve hulk erakondi, mis esialgu jagunesid sotsialistlikeks (tahtsid kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist) ja rahvuslikeks (seadsid rahvuslikud huvid esile). Rahvuslust eitavad eesti poliitikud olid enamlased (tahtsid kommunistliku maailmarevolutsiooni). Enamlus hakkas levima ning juba oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendavas katusorganisatsioonis (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee).
  • Tallinna ülelinnaline streik

    Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest, mille tõttu toimus Tallinnas ülelinnaline streik ja 20000 osavõtjaga miiting. Pärast miitungut mindi poliitilisi vange vabastama Paksu Margareeta juures, kus tapeti vangla ülem + paar valvurit. Vangid vabastati ja hoone pandi põlema. Veel rüüstati politsei- ja kohtuasutusi ning tapeti ohvitsere ja politseinikke. Sama toimus ka teistes suuremates linnades, kus oli palju vene kodanikke.
  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Taheti, et Ajutisele Valitsus kinnitaks autonoomiaseaduse, kuid paljud mõjukad poliitikud Petrogradis arvasid, et sellist seadust saab vastu võtta ainult Venemaa Asutav Kogu. Kuna Asutava Kogu valimistega oli probleeme, siis eestlased otsustasid korraldada Petrogradis demonstratsiooni, et avaldada survet valitsusele. Eriti oluline on eri võimuperioodidel teostatud poliitika. Millist poliitikat viis ellu Maanõukogu, millist punased, millist Saksa okupatsioonivõimud.
  • Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

    Ajutine Valitsus andis selle välja ning selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska. Kubermangukomissaari nõuandvaks organiks oli demokraatliku üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, Maanõukogu aga moodustas Maavalitsuse, mis oli täidesaatvaks võimuks. See oli esimene kord Eesti ajaloos, kus peaaegu kõik eestlaste asualad ühendati tervikuks ja eestlased said ise juhtida.
  • Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee

    Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee saatis komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse, riigiasutustesse ning punakaartlased hakkasid patrullima linna tänavaid.
  • Period: to

    Oktoobripööre

    Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Demokraatlikult valitud valitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate töörahva saadikute nõukogudega, miilitsa asemel tegutses Punakaart, Eesti rahvusväeosi püüdi asendada Punaarmee üksustega. Hiljem kujunes välja ühe partei diktatuur, piirati poliitiliste vastaste tegevusvabadust, algasid majandusreformid, riigistati panku.
  • Maanõukogu 15. novembri otsus

    Taheti Venemaast lahku lüüa, mille vajadust süvendas oktoobripööre ja kartus, et Venemaal vallandub anarhia, Saksa väed tungivad sisse. Eirates enamlaste dekreeti Maanõukogu laialisaatmise kohta, saadi kokku ja otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kõrgema võimu kandjaks on Maanõukogu kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni ning riigis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. See tähendas, et sidemed katkesid Venemaaga ja et Maanõukogu oli kõrgeim seadusandlik võim.
  • Saksa pealetung

    Saksa tungis Eestisse, vene armee põgenes, Punaarmee oli liiga nõrk. Kahe nädalaga löödi enamlased Eestist välja.
  • Päästekomitee loomine

    Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsema erakorralistes oludes ja iseseisvuse väljakuulutamiseks. Seal oli 3 liiget: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
  • Iseseisvusmanifest

    Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Samal päeval üritasid Päts ja Vilms sõita Haapsallu, et seal avalikult manifesti ette lugeda, kuid sakslased jõudsid sinna enne Päästekomiteed.
  • Iseseisvusmanifest II

    Tartusse sõit ebaõnnestus ka, nii et valmistati manifestist mõned koopiad, mida saadeti maakonnalinnadesse laiali, et kohalikud rahvuslased loeksid selle esimesel sobival võimalusel ette.
  • Iseseisvusmanifest III

    Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus manifesti ette Endla teatri ette kogunenud rahvahulgale.
  • Iseseisvusmanifest IV

    Enamlased hakkasid põgenema Petrogradi ja hommikul olid tänavatel rahvusmeelsed sõjaväelased, kes üritasid neid takistada. Õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille liikmeteks olid kõigi demokraatlike erakondade esindajad, peaministriks sai Konstantin Päts, asetäitjaks Jüri Vilms. Samal ajal trükiti iseseisvusmanifesti, mida kleebiti tänavatele. Manifesti ette ei loetud, sest üritati takistada enamlaste põgenemist sadama kaudu.
  • Saksa okupatsioon

    Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust, Ajutine Valitsus ja Maanõukogu ei saanud valitseda, rahvusväeosad saadeti laiali, valitses tsensuur, demokraatlikult valitud eestlased asendati baltisakslastega, ametlikuks keeleks sai saksa keel, rahvuslikud poliitikud vangistati.
  • Iseseisvusmanifest V

    Hommik oli pidulik: õues lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli. Keskpäeval oli sõjaväeparaad, millal peaminister luges iseseisvusmanifesti ette, pärast mida kohe jõudsid Saksa üksused Tallinna ja Eesti iseseisvus katkes u 9 kuuks.
  • Compiegne'i vaherahu

    Novembri algul puhkes Saksamaa revolutsioon, mis viis keisri kukutamiseni ja sotsialistliku vaherahu loomiseni. Uus valitsus kirjutas alla Compiegnei'i vaherahule.
  • Ajutise Valitsuse koosolek

    Üle mitme kuu toimus esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek ning alustas tegevust EV esimene relvastatud kaitsestruktuur Eesti Kaitseliit ning järgnevatel päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimu asjaajamise üle.
  • Võim läheb eestlaste kätte

    Võim läks lõplikult eestlastele üle, päev varem oli Maanõukogu uuesti kokku astunud ning Eesti riiklus hakkas toimima tegelikult. Omariikluse püsimajäämine ei olnud kindel, kuna enamlased koondasid idapiiri taga sõjalist jõudu Eesti alade taasvallutamiseks.
  • Vabadussõja algus

    Punaarmee ründas Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tõrjumist, hakkasid Saksa väed Narvast lahkuma ja väikesearvulised Eesti üksused järgnesid neile. Järgmisel päeval jõudis Punaarmee Narvasse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (enamlaste sõnul iseseisev riik), mis jätkas katkes enamlaste katkenud poliitikat, natsionaliseeris suurettevõtteid ja represseeris üha teravamalt poliitilise vastasi.
  • Murrang ja vastupaneku algus

    Algas vabatahtlike üksuste loomine ning vastupaneku intensiivistumine, sest enne seda oli palju kõhklejaid. Eestit hakkasid aitama nt Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud nii et 1919. a esimestel nädalatel peatati Punaarmee pealetungi.
  • Rahvaväe vastupealetung

    Algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Nendega vabastati Tartu, meredessant aga tõrjus enamlased Narvast minema.
  • Paju lahing

    Pärast ohvriterohket Paju lahingut õnnestus hõivata üliolulist raudteesõlme Valgat. Samal päeval ajati enamlased välja ka Võrust ning pisut hiljem Petserist ja Alüksnest: sellega oli Eesti võõrvägedest puhas.
  • Period: to

    Landeswheri sõda I

  • Period: to

    Landeswheri sõda II

    Sõja teine etapp Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, lahingud kestsid neli päeva; kui saabusid Eesti varuüksused, arvas Goltz, et ebaõnnestus. Sakslased taandusid, 23. juunil läksid Rahvaväe üksused lahinguta Võnnu. Eestlastel oli sõjavaimustus, arvati, et Landeswehri võitmine tähendab vabanemist penirüütlite orjusest, hakati minema Lätti, et paruneid peksta. Pärast saadi sakslaste kaitseliinist Riias läbi, Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritule alla. 3. juulil kirjutati alla vaherahu.