-
Eugen Kapp - ooper "Tasuleegid"
-
Alo Põldmäe
Alo Põldmäe (22.05.1945 Tartu) on helilooja, pedagoog, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur. Alates 1993. aastast töötab Alo Põldmäe Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhatajana. "Four Estonian Landscapes" -
Eduard Tubin - V sümfoonia
-
XII üldlaulupidu
Esmakorselt kantakse ette G. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". -
Eduard Tubin - kontrabassikontsert
-
Gustav Ernesaks - ooper "Tormide rand"
-
Raimo Kangro
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) oli
helilooja, pedagoog ja muusikaelu organisaator. Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht ning aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud.
"Lihtne sümfoonia (1. osa)" -
XIII üldlaulupidu
Osalevad rahvatantsurühmad ja rahvapilliorkester. -
Lepo Sumera
Pala aastast 1981Lepo Sumera (8.05.1950 Tallinn -2.06.2000 Tallinn) töötas Eesti Heliloojateliidu juhina pikka aega ja ka kultuuriministrina, kuna tal oli hea suhlemisoskus. Ta kirjutas erinevaid vorme, aga eriti õnnestusid tal suurvormid oma hea tervikuitaju pärast. Teoste emotsioonid ulatuvad rõõmsatest teemadest kurva groteskini. -
René Eespere
“Ärkamise aeg” (14.12.1953) elus on väga tähtsal kohal klaverimuusika, kuna see oli pill, mida ta ka õppis. Muusikaline material teostes on napp ja lood on enamasti rahulikud. -
Lydia Auster - ballett "Tiina"
-
Eino Tamberg - Viis romanssi Sandor Petrofi sõnadele"
-
XIV üldlaulupidu
Vene kooride osavõtt eraldi kooriliigina. -
Peeter Vähi
Peeter Vähi (sündinud 18. mail 1955 Tartus) Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vokaalteoste puhul torkab silma paljude erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. -
Peeter Vähi
peeter Vähi on pärit TartustTema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vokaalteoste puhul torkab silma paljude erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. -
Sven Grünberg
Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956 Tallinnas) Ta oli esimene, kes võttis Eestis kasutusele süntesaatori. Grünberg on kirjutanud palju filmimuusikat. Näiteks on ta loonud muusika filmidele ""Hukkunud Alpinisti" hotell", "Naksitrallid", "Madude oru needus", "Leiutajateküla Lotte", "Detsembrikuumus" jt. -
Eino Tamberg - "Ballett-sümfoonia"
-
Erkki-Sven Tüür
“Conversio” (1994)“Insula Deserta” (1989)Lõpetanud muusikakõrgkooli, on Erkki-Sven Tüür mänginud ka ansamblites nagu “Esra ja “In Spe” ning asutanud muusikafestivali “NYYD”, mis on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas ning temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ja tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). -
Veljo Tormis - Avamäng nr 2
-
XV üldlaulupidu
Lauluväljak, uus laululava, tänapäevase laulupidude struktuuri väljakujunemine. -
Arvo Pärt - "Nekroloog"
Esimene eesti dodekafooniline teos. -
Urmas Sisask
Klaverisümfoonia "Universumi hääled" op 88“Omnis Una” Ekstrakt Gloria Patrist (1988)Tähetark-helilooja Urmas Sisask on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Tema edasine elukäik on seotud muusika, astronoomia ja Jänedaga. Ta on töötanud Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja ja koorijuhina ning sealse lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte.
