Geokoronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala, Grete Oad BK

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestvus: 4.6mld-4mld
    Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
    Geokronoloogilist skaalat ja hadaikumit seletav video: https://www.youtube.com/watch?v=v1NBq_E1QYo&ab_channel=Dino-gen
  • Päikesesüsteemi teke
    4600 BCE

    Päikesesüsteemi teke

  • Planeetide kokkupõrked ja Maa tekkimine
    4600 BCE

    Planeetide kokkupõrked ja Maa tekkimine

  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
  • Maakoore tardumine
    4500 BCE

    Maakoore tardumine

  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
    Arhaikumit seletav video: https://www.youtube.com/watch?v=Z1OAFi17gQo&ab_channel=nana
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Kestvus: 2500mln-542mln.
    Tänu fotosünteesivate tsütobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist,mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
    Proterosoikumi video: https://www.youtube.com/watch?v=VBukro4iqQg&ab_channel=Anth%C3%B6nyPain
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestvus:542mln-485mln.
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid(eksisteerivad tänapäeval) ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest (Kambriumi plahvatus). Kasvas planktiliste vetikate hulk. Üksteise järel tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalse toes. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
    Kambriumi plahvatus: https://www.youtube.com/watch?v=qNtQwUO9ff8&ab_channel=TheEconomist
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestvus:485mln-443mln.
    Troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.Ilmusid esimesed maismaataimed.Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine,mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
    Ordoviitsium: https://www.youtube.com/watch?v=hXElQBhFV-U&ab_channel=PRODUCEDBYASHOKA
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestvus:443mln-419mln
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
    Siluri video: https://www.youtube.com/watch?v=pwK1xpK39LM&ab_channel=PaleontologyPlus
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestvus:419mln-359mln
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik(käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid) ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
    Devoni video: https://www.youtube.com/watch?v=0vlpQfoQIQ8&ab_channel=PaleontologyPlus
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestvus:359mln-299mln
    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, kolbade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed(võrreldes teiste ajastutega tekkis devonis kõige rohkem kivisütt). Maismaal elasid lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõme.Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
    Karbon: https://www.youtube.com/watch?v=VLBkqL4jmxg&ab_channel=MichaelLeveille
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestvus:299mln-252mln
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses suur Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad(head kohastumused). Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega( kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest).
    Permi video: https://www.youtube.com/watch?v=LT3HixF96UM&ab_channel=CambrianScience
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestvus:252mln-201mln
    Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
    Triiase loomad: https://www.youtube.com/watch?v=moxu_uTemNg&ab_channel=PBSEons
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestvus:201mln-145mln
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaids. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
    Juura video: https://www.youtube.com/watch?v=7b9KRvx40XY&ab_channel=BrianTafero
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestvus:145mln-66mln
    Ilmusid esimesed õistaimed,mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikku.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste,ihtüosaurustega,ammoniitide ja karpidega(rudistid).Maismaal valitsesid dinosaurused,arenesid uued imetajad-ja linnuliigid.Kriidi lõpul toimunud massilisel väljasuremisel hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad jt.Peamine väljasuremise põhjus:meteoriidiplahvatus.
    Kriit:https://www.youtube.com/watch?v=KkiF4Oix6Vo&ab_channel=BrianTafero
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestvus:66mln-23mln
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske(troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel). Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid(asendasid seniseid metsi).
    Paleogeen: https://www.youtube.com/watch?v=89ECKMCHpw0&ab_channel=BrennaDonahoe
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestvus:23mln-2,5mln
    Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt(korduvad jäätumised). Poolustel kujunes jääkate.
    Neogeeni video: https://www.youtube.com/watch?v=id0guJ-kms4&ab_channel=TheMummyAwakens
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestvus:2,5mln-0
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud ellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Välja suri palju imetajaid(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
    Inimeste areng: https://www.youtube.com/watch?v=3bFtotU0of4&ab_channel=PBSEons