-
Sarajevos mõrvas Serbia natsionalist Gavrilo Princip Austria troonipärija Franz Ferdinandi. See sündmus käivitas suurriikide vahel pingete eskaleerumise ja viis sõja puhkemiseni. -
Saksamaa kuulutas sõja Venemaale (1. august) ja Prantsusmaale (3. august), tungides läbi neutraalse Belgia. Suurbritannia kuulutas seepeale Saksamaale sõja (4. august), märkides ametlikult Esimese maailmasõja algust. -
Prantsuse ja Briti väed peatasid Saksamaa pealetungi Pariisi suunal. See oli oluline pöördepunkt, sest takistas Saksamaal kiiret võitu ja viis läänerindel positsioonisõja tekkimiseni. -
Saksamaa kasutas esmakordselt läänerindel lahingus mürkgaasi (kloori). Keemiarelvade kasutuselevõtt tähistas uut julma etappi sõjas ja tõi kaasa tohutuid kaotusi. -
Briti ja Prantsuse väed (sealhulgas Austraalia ja Uus-Meremaa üksused) maabusid Osmanite riigi rannikul. Katse avada uus rinne ja vallutada Dardanellid ebaõnnestus, lõppedes suurt kaotust toova taganemisega. -
Saksa allveelaev torpedeeris Briti reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus üle 100 USA kodaniku. See sündmus suurendas rahvusvahelist pahameelt Saksamaa vastu ja mõjutas USA avalikku arvamust sõtta astumise suunas. -
Üks sõja pikimaid ja verisemaid lahinguid Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Lahing sümboliseeris Esimese maailmasõja kurnavat iseloomu ja mõjutas tugevalt Prantsuse rahvuslikku moraali. -
Briti ja Prantsuse väed üritasid murda Saksa rindejoont; esimesel päeval hukkus üle 57 000 Briti sõduri. Lahing näitas, kui veriseks ja ebaefektiivseks oli positsioonisõda. -
Rumeenia kuulutas sõja Keskriikidele, lootes saada Transilvaania piirkonna. Saksamaa ja Austria-Ungari vastupealetung tõi aga kaasa Rumeenia okupeerimise, mis näitas väikeriikide haavatavust suuresõj