-
- osales 61 riiki, toimus Genfis, organiseeris Rahvasteliit
- relvajõudude vähendamine nii palju, et neid ei saaks rakendada teiste riikide ründamiseks
- kokkuleppeid ei saavutatud , konverentsilt lahkusid Jaapan ja Saksamaa
- riigid hakkasid sõlmima kahepoolseid lepinguid, et saada paremaid positsioone Teise maailmasõja eel
-
Lõppes läbikukkumisega, lahkusid Jaapan ja Saksamaa.
-
Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i (kaitsevägi).
-
Sellega lubas Inglismaa ehitada Saksamaal sõjalaevastiku, mis moodustab 35% Inglise omast, ja omada allveelaevastikku, mis moodustab 45% Inglaste omast. Inglismaa lootis lepinguga pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud). Väikeseid järeleandmisi tehes üritati Hitlerit nö maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II MS-i puhkemisele.
-
Itaalia vallutas 1935-1936 Etioopia (kes oli Rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud).
-
Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel.
Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. -
Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu
-
Saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna alale, kuid nüüd ta tungis ja hõivas selle.
-
Mussolini kujutluses pidi maailma ajalugu sellest hetkest alates pöörlema ümber Rooma-Berliini telje.
-
Jaapani kallaletung oli alanud tegelikult juba 1931.a., kui kasutades sisesegadusi Hiinas, hõivasid Jaapani väed Mandžuuria (Kirde-Hiina) ja kuulutasid seal välja Mandžukuo nukuriigi (keegi peale jaapanlaste seda ei tunnustanud; vormiliselt oli iseseisev, tegelikult Jaapani kontrolli all).
-
-
Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark.
-
Kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale.
-
Hispaania kodusõda võib pidada ka II MS-I eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat, samas viis see ka mõlema riigi lähenemisele. Teisalt on Hispaania sündmused seotud tihedalt ka teiste rahvusvaheliste küsimustega -1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemine viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägedelt.
-
Viidi lõpule 1939.a. kevadel, kui suurem osa esialgu alles jäänud territooriumist liideti Saksamaaga; ülejäänust moodustati Slovakkia nukuriik või anti jupikesi teistele naabritele.
-
1939.a. mais sõlmisid Itaalia ja Saksamaa nn. Teraspakti, milles kohustuti üksteist sõjategevuses toetama.
-
- augustil 1939.a. - sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) e. mittekallaletungileping.Tänu sellele lepingule algas Teine maailmasõda
-
1940.a. septembris sõlmisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan Kolmikpakti. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II MS-ist eemal. Liit oli oluline ka Saksamaale, kes lootis Jaapanis teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVLi vastu 1941.a. sõtta ei astunud).
