Ajatelg „Rahvusvahelised ping 1930-tel aastatel, mis viisid II Maailmasõjani“.

Jaapani agressioon Hiina vastu

Mar 4, 1932

1. a. märtsis lõid jaapanlased Mänd. zhuurias "marionetliku Mandzukuo riigi Ja muutsid Maridzhükuo orira asumaaks. Jaapan lahkus Rahvasteliidust. Kasutades Mandzhuüriat (Mandzhukuod) hüppelauana Hiinasse, vallutasid jaapanlased järgnenud perioodil 1937. a. tungisid jaapanlased neile omasel viisil uuesti Hiina kallale, kandes nüüd sõjategevuse üle kogu Põhjaja Kesk-Hiinale. Samal 1937. a. vallutasid Jaapani väed Pekingi, Shanghai, Kantoni jä Nankingi.

A. Hitleri määramine Saksamaa kantsleriks

Jan 30, 1933

Talle ei meeldinud Hitler, kuid 1933. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud muud üle kui Hitler kantsleriks määrata. Ta lootis, et valitsuse mõõdukad jõud tasakaalustavad natsionaalsotsialiste, kuid Hitler oskas neist juba mõne kuu möödudes lahti saada.

Inglise-Saksa mereväeleping

Jun 18, 1935

1.Inglise- Saksa mereväeleping – 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö „otsa lahti“.

Hispaania kodusõda

Jul 1, 1936

Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus, mida kirjanik Antonio Machado iseloomustas kui kahte Hispaaniat.

Itaalia agressioon Etioopia vastu

Nov 16, 1936

Lepituspoliitikat

Period: Feb 16, 1937 to Nov 17, 1939

Hitlerit püüti lepitada sellega, et nõustuti temaga allkirjastama lepinguid, millega üritada teda nö. rahustada ja loodeti, et ta sellega piirdub (näiteks Saksa-Inglise mereväekokkulepe, Müncheni sobing)
Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad ning usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see osutus lühinägelikuks.

Austria anšluss

Mar 5, 1938

Saksamaa ühinemisel 1871. aastal jäi Austria sealt eemale peamiselt Hohenzollernide ja Habsburgide rivaalitsemise tõttu, seetõttu nimetati tolleaegset Saksa Riiki mitteametlikult Väike-Saksamaaks (Kleindeutschland). Pärast mõlema dünastia langemist Esimese maailmasõja lõpul ja mittesaksa rahvusriikide Austriast eraldumist püüdsid austerlased uuesti Saksamaaga rahvaste enesemääramise õiguse alusel ühineda, kuid see keelati Versailles' ja Saint Germaini lepingutega.

Molotov - Ribbetropi pakt

Aug 23, 1939

Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.[1]

Saksamaa kallaletung Poolale ja II Maailmasõja puhkemine

Sep 1, 1939

Üldiselt loetakse Teise maailmasõja alguskuupäevaks 1. septembrit 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale.

Tšehhoslovakkia okupeerimine ja riigi likvideerimine

Jun 22, 1940

Saarimaa taasühendamine Saksamaaga

Nov 16, 2016

Müncheni konverents ja Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga

Nov 16, 2016

Müncheni konverents. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia langetavad
otsuse mille kohaselt Tšehhoslovakkia peab loovutama sakslastega asustatud Sudeedimaa Saksamaale.