-
A.Hitleri määramine Saksamaa kantsleriks
Saksamaa kantsler (1933–1945) ning ("füürer ja riigikantsler"). Hitleri veresauna SA stormtroopers, mis toimus 30. juuni 1934. Kood nimi - "Operation Hummingbird". Põhjus karistuse kätte ebalojaalsust stormtroopers eesotsas Ernst Rёmom ja kahtlus ettevalmistamisel riigipöörde. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. -
Itaalia agressioon Etioopia vastu
Itaalia sissetung Etioopiasse aastal 1935 ja sellele järgnenud Rahvasteliidu sanktsioonid kujundasid naistele omistatavad ülesanded fašistlikus parteis. Aastal 1935 uskus Mussolini, et on saabunud aeg, et Itaalia tungiks Etioopiasse (ka Abessiinia) selle koloniseerimiseks. Selle tulemusel puhkes Teine Itaalia-Etioopia sõda. Itaalia tungis Etioopiasse Itaalia kolooniatest Eritreast ja Itaalia Somaalimaalt. -
Saarimaa taasühinemine Saksamaaga
- aastal toimus Saarimaal rahvahääletus. See ala jäi Versailles rahulepinguga ajutiselt Rahvasteliidu valdusse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.
-
Inglise-Saksa mereväeleping
Inglise-Saksa mereväeleping - Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö „otsa lahti“. -
Saksamaa sissemarss Reini tsooni
Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju -
Hispaania kodusõda
Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus, mida kirjanik Antonio Machado iseloomustas kui kahte Hispaaniat. -
Jaapani agressioon Hiina vastu
Täiemahuline sõda töötas välja 1937. aastal ja lõppes üleandmise Jaapan 1945. Sõda oli tingitud läbi mitme aastakümne jooksul imperialistliku Jaapani käigus poliitiline ja sõjaline ülekaal Hiinas lüüa tohutu tooraine varud ja muud vahendid. -
Austria anšluss
Oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimega Ostmark. Schuschnigg oli juba enne veebruarikuist kohtumist Saksa surve all. 1938. aasta jaanuaris eemaldati Hitleri nõudmisel Austria armee ülemjuhataja Alfred Jansa, kelle juhtimisel oli loodud plaan Austria kaitseks Saksa rünnaku eest. Hitler soovis igal juhul vältida Austria ründamist. -
Müncheni konverents ja Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga
Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. -
Tšehhoslovakkia okupeerimine ja riigi likvideerimine
Tšehhoslovakkia likvideerimine viidi lõpule 1939.a. kevadel, kui suurem osa esialgu alles jäänud territooriumist liideti Saksamaaga; ülejäänust moodustati Slovakkia nukuriik või anti jupikesi teistele naabritele. -
Molotov - Ribbentropi pakt
Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. -
Saksamaa kallaletung Poolale ja II Maailmasõja puhkemine
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu.
