-
Microsoft loob esimese operatsioonisüsteemi nimega MS-DOS (Microsoft Disk Operating System), millest saab ühtlasi ka tolle aja populaarseim op. süsteem. -
Microsoft arendab oma tarkvara edasi ning valmib esimene graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem Windows 1.0. Kuna MS-DOS asendub järk-järgult Windowsiga, siis jääb Microsoft arvutiturul domineerima. -
Microsoft jätkab Windowsi arengut ning kaks aastat pärast esimese Windowsi ilmumist lisatakse operatsioonisüsteemile rohkem graafilisi võimalusi, mille eesmärgiks on kasutajate produktiivsust tõsta. -
Microsoft teeb Windows 3.0 versiooniga märgatava hüppe operatsioonisüsteemi kiiruses ning välimuses. Lisatakse uued värvilised ikoonid ning liigutakse 16-värvilise graafika peale. -
Soome tarkvarainsener Linus Torvalds paneb alguse Linuxi distributsioonide loomisele. -
Windows NT oli järjekordne suur saavutus arvutimaailmas, sest liiguti 16-bitistelt süsteemidelt 32-bitistele, mis võimaldas jooksutada keerukamaid äri- ning teadustarkvarasid. -
Debian on üks vanimaid Linuxi distributsioone ning on kasutuses tänapäevalgi nii isiklikes kui ka serveriarvutites. -
Saksa avatud lähtekoodiga tarkvara loov ettevõtte SUSE loob ühe populaarseima Linuxi distributsiooni, mille eesmärgiks on arendada üht tõelist avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi. SUSE on kasutusel ka tänapäeval. -
Red Hat oli laialt kasutatud Linuxi distributsioon, kuid kuna erinevate autoriõiguste ning patentide tõttu ei olnud paljusid võimalusi võimalik Red Hati lisada, siis lõpetati selle arendamine aastal 2003. -
Windows 95 oli taas üks revolutsiooniline samm digimaailmas. Microsoft oli oma 32-bitise operatsioonsüsteemi arendanud tunduvalt kasutajasõbralikumaks ning Windows 95-ga varustatud arvuteid oli võimeline kodudes kasutama igaüks. Tänu suurepärasele jõudlusele võimaldas 95 hõlpsasti jooksutada erinevaid multimeedia faile, sirvida veebi ning ka mängida mänge. -
Windows 98 ei toonud kaasa just eriti palju muudatusi, küll aga lisati sellesse mõned väga olulised muudatused. Näiteks võimaldas Windows 98 kasutada USB seadmeid ning lisati ka DVD lugemise võimalus. -
Apple sisenes operatsioonisüsteemiturule ning lõi oma esimese versiooni Mac OS Xist. Sellel oli tolle ajastu kohta erakordselt moderne välimus. -
Windows XP kujunes üheks operatsioonisüsteemide bestselleriks, sest see tagas kasutajatele kiiruse ja stabiilsuse. See operatsioonisüsteem kujunes nii menukaks, et selle ametlik Microsofti-poolne tugi lõppes alles 13 aastat pärast selle ilmumist. Windows XP op. süsteemi võib veel tänapäevalgi mõnes arvutis märgata. -
Microsoft lõi esimese operatsioonisüsteemi, mis oli mõeldud just serveritele. Sellest sai alguse serveritele pühendatud operatsioonisüsteemide areng. -
Ubuntu on Debiani baasil loodud Linuxi distributsioon, mida samuti kasutatakse tänapäevalgi. -
Windows Vista tegi graafiliselt suure hüppe ning pani alguse kaasaegsele Windowsi välimusele. Vistale lisati mitmeid turvafunktsioone, kuna sülearvutite müügi kasvuga kaasnesid erinevad riskid kasutaja andmetele. -
Sarnaselt Windows XP-le kujunes ka Windows 7 üheks armastatuimaks OSiks. Windows 7 oli eelkäijast (Vista) stabiilsem, kiirem, kuid samas säilis kasutajasõbralikkus. Microsoft lõpetas Windows 7 toe alles eelmisel aastal, 14. jaanuaril 2020. -
Microsoft andis oma operatsioonisüsteemile täiesti uue välimuse ning lisas täieliku touch-süsteemi toe. Küll aga ei kujunenud temast üht lemmikut, sest sageli tekkis probleeme tarkvara jooksutamisega. -
Apple lisab võimaluse teha kõnesid läbi Mac OSi kasutava arvuti, kasutades selleks läheduses olevat iPhone'i. -
Microsoft otsustas luua midagi Windows 7 ja 8 vahepealset ja nii sündiski tänapäeval levinuim operatsioonisüsteem Windows 10. Windows 10 erakordselt võimekas ja kasutajasõbralik ning seetõttu ta ka inimeste südamesse pääsenud ongi. -
Windows 11 on Windows NT uusim versioon.