-
Unixi algus
Unix põhineb 1960. aastate keskpaigast, kui MIT, AT&T Bell Labs ja General Electric tahtsid ühiselt arendada eksperimentaalset ajajaotusega operatsioonsüsteemi nimega Multics GE-645 mainframe jaoks. Multics tutvustas mitmeid innovatsioone. -
MS-DOS – Microsoft Disk Operating System
Microsoft tõi oma esimese Windowsi turule 1981. aastal MS-DOS-i lisandprogrammina. -
Windows 1.0
Windows 1.0 on personaalarvutite graafiline töökeskkond, mille on välja töötanud Microsoft. -
windows 2.0
Windows 2.0 võimaldas rakenduste akendel üksteisega kattuda. Windows 2.0 tutvustas ka keerukamaid klaviatuuri otseteid -
Windows 3.0
Graafilise kasutaja liidesega GUI -
Windows 3.1
3.1 tutvustas endiselt MS-DOS-põhisele platvormile mitmeid täiustusi, sealhulgas täiustatud süsteemi stabiilsust, laiendatud multimeediumitoetust, TrueType-fonte ja töörühmade võrgustikke. -
linuxi Debian
Debian (täisnimega Debian GNU/Linux) on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon, mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette. -
Linux 1.0
Linuxi versiooni 1.0. Projekt XFree86 aitab kaasa graafilisele kasutajaliidesele (GUI) -
Windows 95
Windows 95 ühendas Microsofti varem eraldiseisvad MS-DOS ja Microsoft Windowsi tooted ning näitas eelkäijaga võrreldes märkimisväärseid täiustusi, eriti graafilise kasutajaliidese (GUI) ja lihtsustatud plug-and-play funktsioonide osas. Samuti tehti olulisi muudatusi operatsioonisüsteemi põhikomponentides, näiteks üleminek peamiselt ühiselt mitme ülesande täitmisega 16-bitisele arhitektuurilt 32-bitisele ennetavale mitme ülesande arhitektuurile. -
Red hat linux
Red Hat Linuxi varasemaid väljalaskeid nimetati Red Hat Commercial Linuxiks. Red Hat avaldas esimese mitte-beetaversiooni 1995. aasta mais. See oli esimene Linuxi distributsioon, mis kasutas pakendivorminguna RPM -paketihaldurit ja on aja jooksul olnud lähtepunktiks paljudele teistele, nagu Mandriva Linux ja Yellow Dog Linux. -
Linuxi kerneli versioon 2.0
Kernel saab nüüd sümmeetrilist mitmeprotsessi (SMP) kasutades korraga teenindada mitut protsessorit ja muutub seeläbi paljude ettevõtete jaoks tõsiseks alternatiiviks. -
Windows NT 4.0
-
Windows 98
Uuendusteks olid parem AGP ja USB tugi. -
Ilmub Linuxi kerneli versioon 2.2.
rühm arendajaid alustab tööd graafilise keskkonnaga GNOME , mille eesmärk on saada KDE tasuta asendajaks. Aasta jooksul kuulutab IBM välja ulatusliku projekti Linuxi toeks. Ilmub Linuxi kerneli versioon 2.2. -
Windows ME – Millennium Edition
-
Windows 2000
-
Windows XP
Windows XP oli esimene Windowsi tarbijaväljaanne, mis ei põhinenud Windows 95 tuumal ja MS-DOS-il. -
Mac OS X 10.0
-
Mac OS X 10.1
Nüüdsest said kõik kasutajad kirjutada CD ja DVD plaate -
Mac OS X 10.2
-
Mac OS X Panther
-
Esimene Ubuntu versioon
Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – GNOME, üks veebibrauser – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. -
Mac OS X Tiger
Suurimateks muutusteks operatsioonisüsteemis oli 64-bitine arvutiarhitektuur ning Spotlight ja Dashboard. Operatsioonisüsteem keskendus kiirele graafika töötlemisele ja otsingule. Sellega Microsoft tol ajal hakkama ei saanud, kuigi nad olid aastaid juba üritanud. -
Windows Vista
-
Red Hat Enterprise
Oracle avaldab oma Red Hat Enterprise Linuxi levitamiseks -
iOS
iPhone kasutab OS Xi. Esialgu teiste arendajate rakendusi ei toetatud, kuid 17. oktoobril 2007 teatas Apple, et SDK on arendamisel, ja seda lubati tarkvara arendajatele järgmise aasta veebruariks. 6. märtsil 2008 lasti välja esimene beeta ja operatsioonisüsteem nimetati ümber iPhone OSiks. -
Mac OS X Leopard - 26. oktoobril 2007
Mac OS X Leopardis oli enam kui 300 muudatust, nende hulgas ka uus välimus ja 3D Dock. -
android
Android on mobiilne operatsioonisüsteem, mis põhineb Linuxi kerneli ja muu avatud lähtekoodiga tarkvara modifitseeritud versioonil, mis on mõeldud peamiselt puuteekraaniga mobiilseadmete, näiteks nutitelefonide ja tahvelarvutite jaoks. -
Windows 7
Windows 7-s ei keskendutud uute funktsioonide loomisele, vaid pandi rõhku Windows Vistal ilmnenud vigade parandamisele. -
Mac OS X Snow Leopard
See on ka esimene operatsioonisüsteem, mis ei toetanud PowerPC protsessorit. Samas on see viimane operatsioonisüsteem, mis toetab Inteli 32-bitist protsessorit. -
Windows Server 2008
-
Windows 8
Windows 8 on mõeldud kasutamiseks nii personaalarvutites kui ka tahvelarvutites. Windows 8 kasutajaliides näeb välja nagu Windows Phone Metro disain. Suured otseülekande sisuga kastikesed, kirkad värvid, Helvetica kirjastiil jpm. Rakendused avanevad täisekraanil ning ekraaniäärne ala on puutetundlik. -
OS X Mavericks
OS X Mavericks oli esimene Mac App Store'ist tasuta allalaaditav operatsioonisüsteem ning oli esimene OS X-i versioon, millel ei olnud kaslase nime.
Selle operatsioonisüsteemi juures oli tähtsaks peetud aku eluea pikkust, iCloud integratsiooni ja uusi rakendusi. -
OS X Yosemite
OS X Yosemitel on uus disain, mis erineb vanematest OS X-i versioonidest. -
Windows 10
Windows 10-ga toodi välja ka universaalne äppide süsteem, mis on edasiarendus Windows 8-ga kasutusele võetud Modern UI äppidest (Windows 8-ga kasutusele võetud termin programmide nimetamiseks). Universaalne äppide süsteem tähendab seda, et ühte ja sama rakendust on võimalik kasutada eri liiki Microsofti seadmetes – näiteks nutitelefonis, tahvelarvutis, personaalarvutis ja Xbox One'is. -
OS X El Capitan
-
macOS Sierra
Suurimateks muudatusteks on Apple Pay ja Siri -
macOS High Sierra
macOS High Sierra keskendub uuele tehnoloogiale ja süsteemi jõudlusele.
macOS High Sierra on viimane Macintosh operatsioonisüsteem, mis toetab 32-bitiseid rakendusi, ning viimane operatsioonisüsteem, mis toetab vanemaid Macintoshi arvuteid. -
SUSE Linux Enterprise Server 15 (SLES 15
SUSE Linux Enterprise Server 15 (SLES 15) beetaversioon 1 ilmus 18. oktoobril 2017 ja lõplik versioon ilmus 16. juulil 2018 -
macOS Mojave
Operatsioonisüsteemi on lisatud tume teema, mis muudab operatsioonisüsteemi värvid tumedaks. -
Ilmub Linuxi kerneli versioon 5.0
-
macOS Catalina
esimene macOS operatsioonisüsteem, mis toetab ainult 64-bitiseid rakendusi. -
macOS Big Sur
macOS Big Sur on esimene Macintosh operatsioonisüsteem, mis toetab Apple M1 protsessorit. -
Windows 11
-
macOS Monterey