-
Lydia Koidula
Lydia sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres.
Juba kooli ajal abistas ta isa ajalehetöös - aastal 1857 alustas ilmumist Jannseni toimetatud nädalaleht Perno Postimees.
Juba kooli ajal abistas ta isa ajalehetöös - aastal 1857 alustas ilmumist Jannseni toimetatud nädalaleht Perno Postimees. -
Eduard Vilde
Eduard Vilde oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja.
Eduard Vilde oli kaks korda abielus.
Suri 26. detsembril Tallinnas. -
A. H. Tammsaare
A. H. Tammsaare oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Tema tuntuimaks teoseks on viieosaline romaanisari „Tõde ja õigus“.
Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Aastatel 1898–1903 õppis Tammsaare Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.
Tammsaare oli abielus Käthe Hanseniga.
Ta suri 1. märtsil 1940. aastal Tallinnas. -
Oskar Luts
Oskar Luts oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik.
Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte.
Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari.
Ta suri 23. märtsil 1953. aastal Tartus. -
August Gailit
August Georg Gailit oli eesti kirjanik.
Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.
Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.
Gailit suri 5. novembril 1960. aastal Rootsis. -
Eno Raud
Eno Raud oli eesti lastekirjanik.
Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua pojana.
Kirjandusse tuli ta 1930. aastate lõpul ajakirjas Laste Rõõm varjunime Eno Sammalhabe all. Eno Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal.
Ta suri 9. juulil 1996, aastal Haapsalus.
