1701-1801

Timeline created by facebooker_1915390441934070
In Music
  • Barokk (muusika)

    on muusikastiil, mis iseloomustab eris kummalist, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistatud, efektset ja emotsionaalset muusikat.
    Barokkstiili domineerimise aega umbes aastatel 1600–1750 nimetatakse euroopa muusikas barokiajastuks.
    Barokkstiilis muusikat nimetatakse barokkmuusikaks.
  • Dietrich Buxtehude

    Dietrich Buxtehude
    sündis 1637 – suri 9. mai 1707 oli Taani-saksa organist ja helilooja.
    30-aastaselt kolis Dietrich Buxtehude Põhja-Saksamaale Lübeckisse, kus sai organisti koha Ta töötas 40 aastat Lübecki Maria kirikus. Dietrich Buxtehude kirjutas palju orelile. Need olid chacona'd, tokaatad, prelüüdid ja fuugad, passakaljad, Magnificat, koraaliprelüüdid orelile. Kammermuusika näide: sonaadid keelpillidele basso continuo'ga. Koorimuusikast on tuntud "Missa Brevis" ja kantaadid.
  • Arcangelo Corelli

    Arcangelo Corelli
    Sündis 1653 ja suri 1713 oli Itaalia helilooja ja viiuldaja.
    Lõi parimad Barokk aegsed keelpillisonaadid (nii triosonaadid kui ka soolosonaadid). Ta oli Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja muusikadirektor.
    Corelli lõi concerto grosso ning on kirjutanud klassikalised näited mõlemast sonaaditüübist.
  • Antonio Lucio Vivaldi

    Antonio Lucio Vivaldi
    sündis 4. märts 1678 suri 28. juuli 1741 oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Teda nimetati vaeslastekodu viiuli õpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks.Ta jõudis kirjutada 40 aastaga umbes 770 teost. Tema tuntuimad helitööd on neljast soolokontserdist koosnev "Neli aastaaega" ning "Gloria" koorile ja orkestrile. Vivaldi paistis silma erakordse töötempo poolest: ooperi "Tito Manlio" kirjutas ta vaid viie päevaga.
  • Georg Friedrich Händel

    Georg Friedrich Händel
    sündis 23. veebruar 1685 – 14. aprill 1759 oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Ariodante" ja "Alcina". Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.
  • Johann Sebastian Bach

    Johann Sebastian Bach
    sündis 31. märts suri 1685 28. juuli 1750. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tuntud teosed 5 passiooni, neist tervikuna on säilinud kaks: "Matteuse passioon"; "Johannese passioon" Brandenburgi kontserti.
  • Wilhelm Friedemann Bach

    Wilhelm Friedemann Bach
  • Carl Friedrich Abel

    Carl Friedrich Abel
  • Singspiel

    Omaette muusikanumbritega ning neid ühendavate kõnedialoogidega koomiline või sentimentaalne ooper saksa keelt kõnelevates riikides. Koomilisest ooperi ülesehitusest eristab Singspiel'i retsitatiivide puudumine, mille asemel kasutatakse dialooge või lihtsalt ühe osalise publikule suunatud kõnet. Käsitletakse saksa kultuuriruumis kui sakslaste enda ooperite eelkäijat.
  • Franz Joseph Haydn

    Franz Joseph Haydn
    sündis 31. märts 1732 suri 31. mai 1809 helilooja üks klassitsismiajastu viljakamaid ja tähtsamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim. Teda nimetatakse tihti sümfoonia ja keelpillikvarteti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Haydn on olulisel kohal ka klaveritrio ja sonaadivormi arengus. Haydn on kirjutanud: 106 sümfooniat, neist 104 on nummerdatud Tuntum on 45. ("Lahkumissümfoonia") 45 klaveritriot, neist tuntuim on 39. ("Mustlane" või "Mustlasrondo").
  • Luigi Rodolfo Boccherini

    Luigi Rodolfo Boccherini
    Boccherini sündis Itaalias muusiku peres. Tema isa oli tšellist ja kontrabassimängija. Luigi saadeti juba väikesena Rooma muusikat õppima.1761 läks Boccherini Madridi, kus asus kuningas Carlos III noorema venna Luis Antonio teenistusse. Tänapäeval on Boccherini tuntuim teos menuett keelpillikvintetist E-duur, op. 11 nr. 5.
  • Klassikaline orkester

    sinna kuuluvad puupuhkpillid: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid;
    vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba;
    timpanid, löökpillid, klaver, harf jne.;
    keelpillid: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. kaheseks ehk väikeseks orkestriks;
    kolmeseks, neljaseks jne ehk suureks orkestriks.
    Kõigis orkestrikoosseisudes lisanduvad vastavalt partituurile löökpillid: suur-väike trumm, timpanid, taldrikud, triangel, kastanjetid, kellamäng, tšelesta, gong, tamtamm jm ning harf
  • Wolfgang Amadeus Mozart

    Wolfgang Amadeus Mozart
    sündis 27. jaanuar 1756 suri 5. detsember 1791 oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
    Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. "Bastien ja Bastienne" (1768)
    "Mithridates" (1770)
  • Christoph Willibald Gluck 1714-1787

    Christoph Willibald Gluck 1714-1787
    Oli saksa helilooja. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistuse:poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Loobus ooperi traditsioonilistest, üksikutest ning lõi ulatuslikke muusikalisi steene loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Teosed 1761 ballett "Don Juan" Ooper 1762 "Orfeo ed Euridice" 1767 "Alceste"
  • Ludwig Van Beethoven

    Ludwig Van Beethoven
    sündis 16. detsember 1770 suri 26. märts 1827 oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku. 1796 astal halvenes helilooja kuulmine. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Kuulsamad teosed klaverilugu nu 25 Für Elise,
  • Antonio Salieri

    Antonio Salieri
  • Tõsine ooper

    on barokiajastu tõsine ooper, sündinud Itaalias. Süžeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest, ajaloost ning vältisid seoseid igapäevaeluga. Ooperi tegelased olid kaugest minevikust ning tähistasid allegooriaid, mitte reaalseid isikuid. Ooperi konflikt seisnes väärtuste mitte inimeste vahel. Opera serias tegid tihti kaasa kastraatlauljad. Iseloomulik oli da-capo-aaria. Opera seria kestis Händelist Mozarti ajani. Tuntumad ooperiheliloojad on veel Alessandro Scarlatti, Antonio Vivaldi.
  • Opera buffa koomiline ooper

    Opera buffa on 18. sajandi keskel tekkinud itaalia stiilis koomiline ooper. Opera buffa lubab suuri vabadusi ja paralleele tänapäeva või lähiminevikuga. Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegades
  • Orelid

    Orelimuusikal oli tähtis koht protestantslikus jumalateenistuses. Teenistuse muusika oli suures osas seotud Luteri koraaliga, millest tehti orelile väga mitmesugused töötlusi. Kontserliku orelimuusika levinumateks vormideks on tokaata, fuuga, fantaasia, passacaglia jt 17.sajandi lõpul tegutses Põhja- Saksamaal ka paljud heliloojad, kelle loomingu tähtsamaks osaks on orelimuusika.
  • Klassitsism

    on muusikastiil, mida iseloomustab klassitsismi ideaalide – lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse – avaldumine muusikas. Klassitsismist kui muusikastiilist hakati rääkima alles 1830 ndatel seoses Joseph Haydni (1732–1809), Wolfgang Amadeus Mozarti (1756–1791) ja Ludwig van Beethoveniga (1770–1827), keda koos hakati nimetama Viini klassikaliseks koolkonnaks.