Eesti ajalugu

Kaitseliidu asutamine

Nov 11, 1918

Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asud Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majasse nr. 5, endise saksa okupatsioonivõimude komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

Maareform

Oct 10, 1919

Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid.

Tartu Ülikooli avamine

Dec 1, 1919

Vaatamata algusraskustele, muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks - õppetöö toimus eesti keeles, domineerisid eestlastest õpilased ja õppejõud. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Ülikooli võeti vastu keskhariduse baasil.

Tartus kirjutati alla rahuleping EV ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust

Feb 2, 1920

Eesti saavutas rahuldava riigipiiri kehtestamise. Nõukogude venemaa deklareeris, et tunnustab Eesti iseseisvust de jure igavesti. Kõik Venemaal viibivad eestlased said õiguse tagasipöördumiseks Eestisse. Nõukogude valitsus saatis laiali Eesti kommunistlikud väeosad.

Esimene põhiseadus

Jun 15, 1920

Kõrgeim võimukandja- rahvas (rahvahääletused, kodanikualgatused, valisid parlamendi).Kodanikuõigused tagatud (ka naised tohtisid valida).Seadusandlik- riigikogu.Täidesaatev- valitsus.Riigivanem täitis peaministri rolli, millele lisandusid ka mõningad riigipea funktsioonid. Presidendi ametikoht puudus.

Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks

Sep 22, 1921

Peale Antanti Ülemnõukogu tunnustust Eestile järgnes de jure tunnustamine enamus euroopa riikide poolt, ning 1921 septembris võeti Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Viimaseks Eesti tunnustajaks suurriikidest oli USA 1922a suvel.

Eesti-Läti kaitseliidu leping

Apr 18, 1923

Majandusliku koostöö kokkuleppimine, riigipiiri paikapanek.

Kommunistide mäss

Dec 1, 1924

1. aasta detsembrikuu esimesel ööl alustasid kommunistid Eestis riigipöördekatsega. Rünnak oli katse kukutada valitsus ja organiseeritud ähvardava idanaabri – Nõukogude Venemaa – poolt. Üritus on aga teatavasti ebaõnnestunud katse – riigipöörde katse kukkuski läbi, ning seda tänu paljude Eesti sõdurite ja noorte kadettide ennastohverdavale tegutsemisele. Seoses sellega toimub 1. Detsembril endise Tondi sõjakooli kasarmute juurde kadettidele p 21 rahulikku kodanikku ja 20 mässulist hukkus.

vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus

Feb 12, 1925

Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid.

Eesti kultuurkapitali seadus

Apr 18, 1925

Peamine kultuuri finantseeriv asutus (summad laekusid erinevatest maksudest).Jagati ka stipendiume ja toetusi.

Rahareform

Jan 1, 1928

Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.

Riigipööre

Mar 12, 1934

K. Päts ja J. Laidoner "ennetasid" vabadussõdalaste võimuletulekut sõjaväelise riigipöördega.Vabadussõdalaste arreteerimine, org. sulgemine, koosolekute ja meeleavalduste keelustamine.Põhjenduseks toodi vabadussõdalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga.

Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine ja üleriigiline kaitseseisukord

Mar 12, 1934

Vabadussõjalaste Keskliidu sulges Jaan Tõnissoni neljas valitsus, kes kehtestas kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas kõik vabadussõdalaste ühendused; teised samal ajal laiali saadetud organisatsioonid olid: Eesti Noorsotsialistlik Liit, Eesti Sotsialistliku Partei võimlemisrühmad, Põhjakotkaste Leegion, Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus ja Demokraatlik Liinisõdurite Ühendus.

Vaikiva ajastu algus

Mar 12, 1934

Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt) vägede ülemjuhatajaks.

Vabadussõjalaste likvideerimine ja üleriigiline kaitseseisukord

Dec 8, 1935

Opositsiooni tegevus oli raskendatud. Uut elujõudu saadi 1935, kui vabanesid arreteeritud vabadussõjalased. Nad asusid kohe tegutsema, kritiseerides valitsuse ebaseaduslikku tegevust ja nõudes tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde. Poliitiline politsei lavastas riigipöörde. 8 dets 1935 arreteeriti vabadussõjalased koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. 133 isikut mõisteti vangi ning vabadussõjalaste populaarsus vähenes märgatavalt.

Päts valitakse EV esimeseks presidendiks

Sep 3, 1937

1. aastal korraldas riigivanem Päts Rahvuskogu valimise, mis asus koostama uut põhiseadust. 1937. aastal sai see valmis. Selle kohaselt taastati Riigkogu kahekojalisena (Riiginõukogu ja Riigivolikogu näol) ning loodi tugeva keskvõimuga presidendi ametikoht. Erakondadel ei lubatud aga oma tegevust taastada ning parlamenti sai valida vaid üksikisikuid. Valmisringkonnad ja -seadused olid koostatud selliselt, et tagada parlamendis Pätsi toetajaskonna ülekaal.

Põhiseadus

Jan 1, 1938

Riigipea- president (valitud rahva poolt 6 aastaks).Riigikogu kahekojaline (alamkoda ja ülemkoda).Valitsuse eesotsas peaminister (ametisse määras president).Kodanikuvabaduste piiramine.

Baltisakslaste ümberasumine

Aug 23, 1939

Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.

Teine Maailmasõda

Sep 1, 1939

Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.

NSVL ultimaatum Eestile

Sep 18, 1939

1. septembril. Septembri lõpus esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, milles öeldi, et Orzeli juhtum paneb kahtluse alla Eesti neutraliteedi II maailmasõjas ja nõuti Nõukogude Punaarmee baaside jaoks maad rendiks Eesti Vabariigi territooriumil tähtajaga kümme aastat. Esialgse leppe kohaselt saabus Eestisse 25000 sõjaväelast, üsna kiiresti kasvas see arv mitmekordseks. Lõpuks ei küsitud lisavägede toomiseks enam Eesti valitsuselt lubagi.

kirjutatakse alla Baaside lepingule NSVL-ga

Sep 28, 1939

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn "Baaside leping" sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.
Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939. aasta sügisel.

Punaarmee sissemarss Eestisse

Oct 18, 1939

Punaarmee sissemarss Eestisse algas 2. oktoobril pärast baasidelepingule allkirjastamist.Esialgu olid suhted NSVL-ga enam-vähem normaalsed, kuigi suurt probleemi tekitas Talvesõjas see, kui NL-i lennukid kasutasid Soome pommitamiseks Eesti baase. Poliitilistel põhjustel ei saanud valitsus aga midagi selle vastu ka ette võtta.See oli sisuliselt okupatsioon, peagi nõuti ka valitsuse vahetamist.

Eesti okupeerimine Punaarmee poolt

Jun 16, 1940

Pärast Eesti territooriumi okupeerimist NSV Liidu relvajõudude poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu - Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV.