-
Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit.
-
-
Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga, pandi paika Eesti- Vene riigipiir
-
Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel.
-
Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist teesi. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu.
-
Lepiti kokku majanduslikus koostöös ja pandi paika riigipiir.
-
Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi.
-
Võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid seda ei kinnitatud Riigikogu poolt. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal.
-
Vältimaks 1923-1924. a. Eestit tabanud kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform.
-
- detsembril 1924. a. langeund kadettide mälestussamba avamine Tallinnas.
-
Vabadussõjalaste Keskliidu sulges Jaan Tõnissoni neljas valitsus, kes kehtestas 11. augustil 1933 kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas kõik vabadussõdalaste ühendused
-
- aasta põhiseadus nägi ette nii Peaministri kui ka Riigivanema ametikohad, tasu ja valimise korra. Uus Riigivanem pidi valitama viieks aastaks.
-
Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu enda kätte, otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde.
-
- märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord.
-
Konstantin Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.
-
Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel,mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava...
-
K. Päts andis ametivande ja astus ametisse
-
XI üldlaulupidu Tallinnas.
-
Natsi Saksamaa ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest.
-
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel.
-
Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest.
-
Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, milles öeldi, et Orzeli juhtum paneb kahtluse alla Eesti neutraliteedi II maailmasõjas ja nõuti Nõukogude Punaarmee baaside jaoks maad rendiks Eesti Vabariigi territooriumil tähtajaga kümme aastat.
-
Kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile
-
Tallinnasse saabus Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivägede sissemarsiga seotud küsimusi.
-
Pärast Eesti territooriumi okupeerimist NSV Liidu relvajõudude poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu - Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu poolt 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV.
-
j. Laidoner kirjutas 17. juunil alla Narva raudteejaamas "Narva diktaadile".
