-
Antant vs Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa
-
-
Petrogradis läheb võim mässajatele, kellest on suur osa sõjaväelasi.
-
Paksust Margaretast ja Toompea vanlgast põgenevad vangid ja need pannakse põlema
-
Võim läheb ajutisele valitsusele, kellele vastukaaluks tekib Petrogradi Nõukogu, kellel on rohkem reaalset jõudu -- kaksikvõimu ajajärk. Ajutine valitsus määrab Jaan Poska kubermangu kommissaariks
-
Soovivad end ajutisele valitsusele näidata. Orkestrid ja laulukoorid. Soovitakse autonoomiat ja see ka saavutatakse. -- Maanõukogu
-
Maapäevade vahelisel ajal tegutseb Maanõukogu vanematekogu. (juuni)
-
- oktoobril Eestis. Võimu haaramiseks moodustati Sõja-Revolutsioonikommitee Kingisepa juhtimisel, sunniti Poska võimu üle andma.
-
Omavalitsused asendati nõukogudega. Miilitsa asemel Punakaart. Kodanikuvabaduse piiramine. Maa ja suuromandi natsionaliseerimine. -- nende populaarsus väheneb. Õigused olid ainult bolševikel ja eriti kannatasid baltisakslased, kes kuulutati lindpriideks.
-
Ei tunnista riigipööret. Ütlevad lahti Petrogradi võimust. Bolševikud ründavad -- põranda alla
-
Liikmed Päts, Vilms ja Konik. Tahetakse välja kuulutada Eesti iseseisvus.
-
Valged vs Punased
-
Jõuavad Tallinnasse, bolševikel pole jõudu, et vastu astuda.
-
Endla teatris
-
President Päts
-
Lõpeb I MS kaotusega. Nende poliitika: Ei tunnista EV iseseisvust. Rahvusväeosad saadeti laiali. Poliitiline tegevus keelustati, eesti poliitikud vangistati. Tsensuur. Kohapealne võim baltisakslastel. Asjaajamiskeel saksa keel. Põllumajandussaaduste konfiskeerimine Saksa sõjaväe jaoks. Taheti luua Balti Hertsogiriiki
-
Compiegne'i vaherahu Antanti ja Saksamaa vahel.
-
Esimene lahing, mille saksa väed tagasi löövad.
-
Alguses esitab Venemaa seda kui kodusõda, kus sõdivad valged ja punased eestlased.
-
-
Eesti Töörahva Komuun eesotsas Anveltiga. Kommuunipoliitika - maa, mõisad ja tööstusettevõtted natsionaliseeritakse, aga rahvale ei anta midagi. Kirikud muudetakse rahvamajadeks ja kirikuõpetajad vahistatakse. -- Punane terror
-
Pihkvad tehakse koostööd vene valgetega
-
Eesti territooriumi vabastamine - 1) Kehra lahing
-
-
Tuli venelastele ootamatult
-
Kindlustatakse Narva linn
-
Kõige verisem lahing, punased on tugevad
-
-
Ebaõnnestusid
-
Oli vaja kähku teha, sest kogu Eesti territoorium oli vaba.
-
Loetakse ka Riigikogu algusaastaks. Valimiste tulemused: 1) Sotsid 2) Tööerakond 3) Rahvaerakond 4) Maaliit (Päts). Valitsusjuht Otto Standman, tööerakondlane. Pandi paika põhiseadus ja maaseadus - kõik, kes lähevad Vabadussõtta, saavad pärast maad.
-
1) Narvast Petrogradi 2) Pihkvast 3) Lõuna-Eestist Põhja-Lätti. Eestlastega liitub Vene Loodearmee ja Antante. Pealetungid olid väga edukad
-
Eestlased vallutasid Võnnu, jätkus pealetung kuni Riiani. Tänapäeval võidupüha.
-
Baltisakslaste maakaitsevägi vs eestlased. Landeswehr korraldas Lätis riigipöörde ja Ulmanis kukutati, eestlased tulid appi.
-
-
Toimub kohtumine Pihkvas, aga Antante ei luba Eestil alla kirjutada. (sept)
-
Lüüakse tagasi (okt)
-
Eesti delegatsiooni juht - Jaan Poska. Detsembris toimusid piiriläbirääkimised. Kuna 1919 toimus ka vene valgete maksimaalne edasitung, oldi eestlaste nõuetega nõus.
-
Sõjategevus lõppes.
-
Majandusküsimused: tsaari Venemaa võlad Eestile ei kehti. Eesti sai 15 mln kuldrubla Vene riigipangast. Venemaa ütles igaveseks lahti suverääniõigustest Eesti alale. Vabadussõda on lõppenud!