-
Luutsipäev tähistab päeva pikkuse pikemaks pöördumist. Kurja eemal hoidmiseks peideti õlgedesse raudesemeid ning ennustati, milline saab olema talv. Luutsipäevaga algab jõulupühade aeg ja valguse tagasitulek.
-
Toomapäev on talvisel pööripäeval. Selle päevaga tähistatakse valguse võitu. Tehakse suurpuhastus, visatakse majast välja mustus ja Tahma Toomas, et uuel aastal kõik oleks puhas. Toomapäeval ei tohi teha töid ega kaua magada.
-
Jõulud on üks aasta tähtsamaid pühasid. Jõuluajal küpstetakse traditsioonilisi jõulutoite, käiakse kirikus ja tuuakse tuppa kuusk. Tänapäeval on jõulud ka suur kaubanduspüha, kuid vanu traditsioone tähistatakse edasi.
-
Süütalastepäeval meenutatakse kuningas Heroodese käsul hukatud lapsi. Sel päeval ei tohtinud üldse tlööd teha. Päeva veedeti vaikselt ja perega.
-
Näärid Tähistasid vana aasta lõppu. Laud kaetakse rikkalikult ja visatakse tuleviku ennustamiseks tina ahju. Jäetakse esivanematele toitu lauale.
-
Kolmekuningapäev tähistab kolme targa saabumist Jeesuse juurde ja jõuluaja lõppu. Põletatakse küünlaid ja viiakse kuusk ära. Süüakse kolmekuningakooki
-
Tõnisepäev tähistab poole talve läbisaamist. Selleks ajaks pidi pool toidutagavaradest alles olema. Tehti ohverdusi Tõnnile.
-
Küünlapäev tähistab talve raskema osa lõppemist. Valmistati küünlaid. Söödi ka putru
-
Madisepäev on seotud putukatest ja kahjuritest eemalehoidmisega. Ei tohtinud õmmelda ja nõela kasutada, sest see pidi sigitama palju usse ümbruskonda. Ei tohtinud ka kapsaid ubasid ja herneid süüa.