-
-
Kolmekuningapäev tähistab jõuluaja lõppu ja kolme targa saabumist Jeesuslapse juurde. See on olnud kristlikus traditsioonis oluline päev valguse ja tarkuse sümbolina. Vanasti viidi sel päeval kuusk toast välja ja lauldi kolmekuningalaulu. Mõnes paigas käivad lapsed ja täiskasvanud siiani „kolmekuningastena“ õnnistust toomas.
-
Tõnisepäev on talurahvakalendris seotud seaõnne ja kariloomade kaitsmisega. Usuti, et Tõnis hoiab sigu ja toob neile head kasvu. Sel päeval ei tehtud rasket tööd ning söödi sealihast toite. Mõnel pool põletati küünlaid ja lausuti loitse, et hoiduda haigustest ja pahast silmast.
-
Küünlapäev tähistab talve keskpaika ja valguse pöördumist kevade poole. Sel päeval õnnistati kirikus küünlaid, mis sümboliseerisid valgust ja kaitset. Rahvakalendris oli see ka naistepüha, mil naised võisid puhata ja mehed tegid kodused tööd. Ilmaennustused olid olulised – näiteks usuti, et kui päike paistab, tuleb pikk ja külm kevad.
-
Sõbrapäev on päev, mil väärtustatakse sõprust, hoolivust ja armastust. Eestis on see rohkem sõpruse kui romantilise armastuse püha. Inimesed saadavad kaarte, sõnumeid ja kingivad väikseid meeneid. Koolides ja töökohtades korraldatakse tihti sõbrapäevaüritusi ja ühiseid tegemisi.
-
Madisepäev tähistas vanarahval talve lõppu ja kevade algust. Usuti, et sel päeval ärkavad karud üles ja algab uus looduse ringkäik. Samuti arvati, et Madisepäeval peab olema virk ja tegus, et õnn soodustaks. Tänapäeval langeb see päev kokku Eesti Vabariigi aastapäevaga, mida tähistatakse pidulike tseremooniate ja ilutulestikuga.
-
Naistepäev on pühendatud kõigile naistele, nende saavutustele ja õigustele. Seda hakati tähistama 20. sajandi alguses seoses naiste õiguste liikumisega. Eestis on see päev, mil mehed kingivad naistele lilli ja tänavad neid hoolivuse ja töö eest. Koolides ja töökohtades peetakse pidulikke koosviibimisi.
-
Emakeelepäev on pühendatud eesti keelele ja selle hoidmisele. Päev on valitud luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva järgi. Koolides loetakse ja kirjutatakse luuletusi ning korraldatakse keelevõistlusi. See on tähtis päev, et väärtustada meie oma keelt ja kultuuri.
-
Maarjapäev on kevade alguse püha, mis on pühendatud neitsi Maarjale. Vanarahva kalendris märgib see aega, mil linnud saabuvad ja põllutööd võivad alata. Sel päeval toodi tuppa rohelisi oksi ja usuti, et loodus ärkab. Maarjapäeval ei tohtinud teha raskemat tööd, et tagada hea saak ja rahulik suvi.