-
Sügise keskpunkt, kui loodus “kolletab” ehk muutub kollaseks.
Märgib looduse rahunemist ja talve ettevalmistusi.
Rahulik aeg, loodusvaatlused, sügisretked või looduse pildistamine. -
Sügise lõpu ja talve alguse piir.
Põllutööd on lõpetatud, valmistutakse pikaks pimedaks ajaks.
Kodudes võidi teha toitu varuks ja korrastada talveks. -
Vanarahva tähtpäev, mil “Simunad külvavad jääd”. Märgib esimeste külmade algust.
Rahvakalendris algas talvine tööaeg ja noored hakkasid talvetöödele minema. -
Aeg, mil mälestatakse lahkunuid.
🕯️ Süüdatakse küünlad ja mõeldakse hinge rahule.
💭 Rahulik, mõtisklev päev, kodune õhkkond. -
Mardisandid käivad ringi, laulavad ja soovivad õnne.
Vanasti tähistas tööaasta lõppu.
Märgib sügise lõppu ja talve algust. -
Kadrisandid (naissandid) käivad õnne toomas.
Pidupäev karja- ja naiste töödele.
Lauldakse kadrilaule ja kogutakse ande. -
Märgib talve algust.
Ennustati ilma ja tulevast abieluõnne.
Valmistuti jõuluajaks, kodudes pandi küünlad põlema. -
Vanarahva talvepüha, seotud Nigulaga – meremeeste ja laste kaitsjaga.
Uskumuste järgi tõi Nigula hea õnne ja kaitse.
Mõnes piirkonnas anti lastele väikseid kingitusi (nagu “pisijõulud”). -
Aasta pimedaim aeg, kuid uue valguse sünd.
Perega koos olemise ja kinkimise aeg.
Traditsioonilised road, küünlad, jõulupuu ja rahulik kodune meeleolu.