Rahvapühade ajajoon

By klen
  • Kolletamispäev

    Sügisene pöördepunkt, mil loodus hakkab kolletama. Algab hingedeaeg, mil usuti, et lahkunud hinged liiguvad ringi. Tähistatakse vaikuses ja küünaldega.
  • Hingedepäev

    Pühendatud lahkunud hingede mälestamisele. Süüdatakse küünlaid ja ollakse mõtlikus meeleolus. Usuti, et hinged külastavad oma kodusid.
  • Mardipäev

    Tähistab talve algust. Marti jooksmine toob vilja- ja karjaõnne. Lapsed riietuvad maskeeritult ja laulavad.
  • Kadripäev

    Naise- ja karjaõnne püha. Kadri jooksjad kannavad valgeid riideid ja soovivad head karjaõnne. Tähistatakse laulude ja annetega.
  • Andresepäev

    Talve alguse märk ja ennustamispäev. Neidudel oli kombeks peigmeest ennustada. Tähistatakse koduselt ja rahulikult.
  • Nigulapäev

    Seotud kaitsepühaku Nigulaga. Algab jõuluaja ettevalmistus. Tähistatakse heategevuse ja kingitustega.
  • Luciapäev

    Valguse püha, eriti tuntud Skandinaavias. Lucia toob valgust pimedasse aega. Tähistatakse küünalde ja lauludega.
  • Toomapäev

    Jõulueelse suurpuhastuse päev. Usuti, et mustus tuleb enne pühi majast välja viia. Tähistatakse koristamise ja ettevalmistustega.
  • Jõulilaupäev

    Jõulude algus. Pere koguneb, süüakse pidurooga, jagatakse kingitusi. Tähistatakse rahulikult ja pidulikult.
  • Vana-aastaõhtu

    Aasta viimane päev. Tehakse kokkuvõtteid ja soovitakse head uut aastat. Tähistatakse ilutulestiku ja pidustustega.