Rahvapühad

  • Volbripäev

    Volbripäev on 1. mai. See on eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev. Volbripäevale eelneb volbriöö, mida tähistatakse 30. aprillil. Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad.
  • Kevadine nigulapäev

    Kevadine nigulapäev on eesti rahvakalendris 9. mail. Sellele päevale on nime andnud 3.– 4. sajandi pühak Myra piiskop Püha Nikolaus.Sel päeval hakati uba ja hernest külvama. Keelatud oli hobustega töötada.
  • Urbanipäev

    Urbanipäev on 25. mail ja kirikukalendris on see päev paavst Urbanus I surmapäev. Eestis on see päev olnud vähetuntud. Sel päeval algas lina- ja kaerakülv.
  • Jaanipäev

    Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. Seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega. Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva.
  • Seitsmemagajapäev

    Seitsmemagajapäev on 27. juunil ja see on kirikukalendri tähtpäev. Eesti rahvakalendris sellel päeval suurt tähtsust pole olnud. Küll arvati, et kui sel päeval sajab, siis pidavat sadama seitse päeva (või nädalat) järjest.
  • Suvine peetripäev

    Suvine peetripäev ehk peeterpaulipäev on apostlite Peetruse ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev, kalendris on see 29. juunil. Peetrus löödi pea alaspidi risti ning Paulus hukati mõõgaga.
  • Heinamaarjapäev

    Kirikukalendris on see päev, mil neitsi Maarja kohtus Eliisabetiga. Rahvakalendris tähistab heinamarjapäev heinateo algust või kõrgaega, ent sel päeval endal oli heinatöö keelatud. Eriti Eesti rannikualadel on heinamaarjapäeval tehtud maarjatuld ehk leedutuld.
  • Seitsmevennapäev

    Seitsmevennapäev on 10. juulil, kirikukalendris on see kirikupüha, millega mälestatakse seitset märtritena hukatud venda. Eesti rahvakalendris on see päev tugevasti segunenud seitsmemagajapäevaga, seda tingis eriti kalendrireform.
  • Madlipäev

    Madlipäev on 22. juulil ja kirikukalendris on see päev Maarja Magdaleena mälestuspäev. Eestis on selle päeva kohta andmeid üksnes vähestes vanemates kirjalikes allikates, kus seda nimetatakse uudseleiva päevaks.
  • Jaagupipäev

    Jaagupipäev on 25. juulil. Kirikukalendris on see apostel Jaakobuse mälestuspäev. Eesti rahvakalendri järgi tähistas see päev kesksuve, kui heinatööd lõppesid ja algas viljalõikus.
  • Annepäev

    Annepäev on 7. augustil ja kirikukalendris on see päev neitsi Maarja ema, püha Anna mälestuspäev. Eesti rahvakalendris on selle tähtpäeva kohta teateid 17. sajandist, kui sel päeval olla ohverdatud lambaid.
  • Olevipäev

    Olevipäev on 29. juuli, kirikukalendris on see Norra kuninga Olav II Püha surmapäev. Olavipäev on Skandinaavia päritolu ja seetõttu on Eestis seda tähistatud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Eriti suurejooneliselt on seda tähistatud Vormsi saarel, kus on ka pühale Olavile pühitsetud kirik: Vormsi Olavi kirik.