-
Esimene demokraatlik revolutsioon Vene tsaaririigis. Protesti käigus sai surma umbes 500 inimest ja haavata mitu tuhat. Kuid kokkuvõttes tõi see kaasa hulganisti reforme, mis Venemaa olukorda suuresti parandasid.
-
Esimene Esimese maailmasõja suurem lahing, kus Saksa väed üritasid läbi murda Prantsuse ja Briti vägedest. Kuid Liitlased suutsid peatada Saksa pealetungi Pariisi suunal.
-
Sõda puhkes Austria-Ungari ja Serbia konflikti ning hertsog Franz Ferdinandi tapmise tõttu. Sõja käigus mobiliseeriti globaalselt kokku 70 miljonit sõdurit, sealhulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja
-
Idarindel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik. Rinne kulges Läänemerest kuni Musta mereni ja ulatus ka Kesk-Euroopasse.
-
Esimese maailmasõja peamine sõjatanner. Saksamaa üritas Prantsusmaale kiiresti sõjast välja lüüa, kuid see ei õnnestunud. Põhjamerest Šveitsini kaevati kaevikuliinid, mis nihkusid kuni 1917. ja 1918. aastani vähesel määral (tuntud kui ka kaevikusõda).
-
Lahing toimus sõja idarindel, kus Saksa väed purustasid Venemaa armee.
-
Toimus Belgias Saksamaa ja liitlasvägede vahel, Saksamaa kasutas esimest korda massiliselt keemiarelva (sinepigaas)
-
Üks pikemaid ja verisemaid lahinguid Saksa ja Prantsuse vägede vahel. Lahingus kannatasid mõlemad pooled tohutuid kaotusi, kuid sakslastel ei õnnestunud Verduni vallutada
-
Saksa ja Briti vägede vahel toimunud lahing Prantsusmaal. Esimene lahing, kus võeti kasutusele tankid.
-
Saksa väed okupeerisid Eesti pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaal.
-
Tsaar Nikolai II loobus troonist, mis viis lõpuks bolševike võimuletulekuni ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.
-
Bolševikud võtsid võimu Venemaal, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu loomiseni.
-
Loeti ette Iseseisvusmanifest. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell 8 õhtul Pärnus Endla teatri rõdult, mille tulemusena kuulutati välja Eesti Vabariik.
-
Leping Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Lepingu kohaselt loovutas Venemaa Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.
-
Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
-
Vabadussõja alguseks loetakse Nõukogude Punaarmee rünnakut Narvale 28. novembril 1918. Sõda puhkes suuresti selle tõttu, et Venemaa ei leppinud riikide iseseisvumisega ja tahtis oma impeeriumit taastada.
-
Võõrandati suured mõisamaad, selle tarbeks, et see vabadussõjas võidelnute vahel ära jagada. Tekkis põllumajandustoodangu oluline langus, kuna uued tekkinud talumajapidamised ei osanud end nii hästi majandada.
-
Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Kuid 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut asendus see natsionaalsotsialistliku riigiga.
-
Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing. Tegemist on ühe Vabadussõja ohvriterohkema lahinguga. Lahingu käigus suri Julius Kuperjanov.
-
Landeswehri sõda toimus Eesti Vabadussõja raames Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Selle tulemusena tõkestati Landeswehri vägede pealetung ja soodustati Läti iseseisvuse saavutamist.
-
Võnnu mõisa lähedal toimus eestlaste ja baltisakslaste vahel suur ja verine lahing, kus eestlased ostusid ülekaalukalt võidukaks. See määras suuresti Vabadussõja saatuse ning 23. juunit tähistatakse seepärast ka Eestis võidupühana.
-
Liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis 28. juunil 1919 sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja.
-
Naised valimisõiguse ja kinnitati demokraatlikud väärtushinnangud.
-
Loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu
-
Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping, mis lõpetas Eesti Vabadussõja, määrati ka Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
-
Loodi Venemaal Nõukogude Liit
-
Ebaõnnestunud kommunistlik riigipöördekatse Eestis Nõukogude Liidu poolt. Riigipöördekatse kestis kell 5.15–10.00.
-
- aasta oktoobris tabas USAd börsikrahh, mis levis kiiresti kõkidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka Euroopasse.
-
Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides.
-
Tegemist oli veretu sõjaväelise riigipööredega, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida riigivanemaks konkureerivt neljandt kandidaadi Andres Larka ja teda toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti.
-
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Selle lisaprotokolliga jagati Euroopa nende kahe suurriigi mõjupiirkondadeks. Lepingule kirjutasid Moskvas alla Vjatšeslav Molotov ja Saksa poolelt riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
-
Saksamaa ründas Poolat, mis viis Teise maailmasõja puhkemiseni. Sõjas osalesid peaaegu kõik maailma riigid (100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist). Peetakse ajaloo suurimaks sõjaks.
-
Teise maailmasõja ajal olid radarid tugeva kaitsesüsteemi tähtsaks osaks Saksa Luftwaffe pommituslennukite rünnakute vastu. Sõja lõpus kasutati ka mobiilseid lennukitele paigutatud radareid.
-
Teise maailmasõja ajal olid automaatrelvad juba laialdasemalt levinud, ning asendasid sõjategvuses tavalisi ühe/mitme lasulisi ja poolautomaat relvasid.
-
Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liitu pärast ultimaatumit ja sõjalist okupatsiooni.
-
Juutide massiline hävitamine Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt. Holokausti käigus hukkus hinnanguliselt 4,2- 6,2 miljoninit juuti.
-
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.Teises maailmasõjas idarindel võitlesid mitmed riigid. Peamised osapooled olid Nõukogude Liit ja Kolmas Riik (Saksamaa).
-
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.
-
Pärast Saksamaa vägede lahkumist okupeeris Nõukogude Liit Eesti uuesti. Okupatsioon kestis aastani 1991.
-
Suurim lahing Teise maailmasõja ajal Eestis.
-
Eesti väed said taas kontrolli Tartu üle
-
Maailma esimene tuumapomm, mida tuntakse ka aatomipommina, lõhati 16. juulil 1945 Ameerika Ühendriikide osariigis New Mexicos. Seeoli osa Manhattani projektist, mille eesmärk oli tuumarelvade väljatöötamine.
-
Külm sõda oli USA juhitud lääneriikide ja NSV Liidu juhitud riikidebloki vaheline konflikt, mis toimus pärast Teist maailmasõda aastani 1991.
-
USA presidendi Harry S. Truman’i väljakuulutatud doktriin, mis algatas külma sõja.
-
Nelja ööpäeva jooksul võeti relvastatud valve alla ja laaditi Siberisse saatmiseks rongidele üle 20 700 inimese. See oli osa kõiki kolme Balti riiki hõlmanud salastatud sõjalisest operatsioonist Priboi.
-
Tšehhoslovakkia katse liberaliseerida oma kommunistlikku režiimi, mis lõppes Nõukogude invasiooniga.
-
Olümpiamängud, mida varjutasid poliitilised protestid ja boikotid. Suurriigid, nagu Jaapan, Lääne-Saksamaa ja USA, jäid Nõukogude Liidu Afganistani sissetungi vastu protestiks koju.
-
Berliini müüri lammutamine sümboliseeris külma sõja lõppu.
-
Eesti kuulutas end taas iseseisvaks pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
-
- detsembril 1991 teatas NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov oma tagasiastumisest. Nõukogude Liidu lagunemine jõustus 26. detsembril 1991.