-
Massilised rahutused ja meeleavaldused Eestis 1905. aasta revolutsiooni käigus. Eestlaste nõudmised emakeelse hariduse, suurema autonoomia ja poliitiliste õiguste järele tugevnevad. Mõisnike mõju väheneb, rahvuslik identiteet süveneb oluliselt.
-
Marne'i lahing peatab sakslaste pealetungi Prantsusmaal. Algab kaevikusõda läänerindel. Ida-Euroopas Vene väed kannatavad raskeid kaotusi Tannenbergi ja Masuuria järvede lahingutes.
-
Saksamaa rakendab Schlieffeni plaani, tungides läbi Belgia Prantsusmaale. Belgia neutraalsuse rikkumine toob sõtta Suurbritannia. Euroopa jaguneb kaheks sõjalehkeks - Keskväed ja Antant.
-
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophie tapmine Sarajevos. Atentaadi korraldas 19-aastane serbia rahvuslane Gavrilo Princip, kes kuulus salajasse organisatsiooni "Must Käsi". Sündmus käivitab diplomaatilise kriisi.
-
Austria-Ungari ultimaatum Serbiale ja sõjakuulutus. Serbia liitlane Venemaa asub Serbia kaitsele, Saksamaa toetab Austria-Ungarit. Suurriikide liitlassüsteemid aktiveeruvad.
-
Itaalia liitub Antandiga territoriaalsete lubaduste tõttu. Gallipoli dessant Türgis nurjub. Venemaa kaotab Poola ja Leedu alad sakslastele. Eesti alad jäävad veel Vene kontrolli alla.
-
Verduni lahing (veebruar-detsember) - üle 700 000 ohvri. Somme'i lahing (juuli-november) - üle miljoni ohvri. Brusilov'i pealetung idärintul toob ajutist edu venelastele. Jutlandi merelahing määrab mere kontrolli.
-
Venemaa majandusliku ja sõjalise seisukorra halvenemine. Rahva rahulolematus kasvab, streigid ja mässud sagenenud. Rasputin tapmine detsembris 1916 sümboliseerib tsaarivõimu nõrkust.
-
Eesti poliitiliste jõudude mobiliseerumine. Eesti rahvuslike organisatsioonide aktiviseerumine. Nõudmised eesti alade ühendamise ja autonoomia järele tugevnevad.
-
Eesti Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 62-liikmeline kogu, mille valis rahvas demokraatlikel valimistel. Maapäev väljendab selgelt tahet liikuda iseseisvuse suunas.
-
Bolševikud alustavad eraldi rahuläbirääkimisi Saksamaaga. Venemaa väljumine sõjast muutub tõenäoliseks, mis avab Eestile võimaluse iseseisvuseks.
-
Tsaar Nikolai II loobumine troonist 15. märtsil (vkj 2. märtsil). Ajutine Valitsus võtab võimu Venemaal. Eestile avaneb esmakordselt võimalus saada autonoomiat Vene riigi koosseisus.
-
Erinevate eesti poliitiliste parteide ja liidude moodustumine. Eesti Rahvaerakonna, sotsiaaldemokraatide ja teiste jõudude organiseerimine tulevasteks valimisteks.
-
Kindral Kornilov'i katse teha riigipöörre Venemaal nurjub. Sündmus nõrgendab Ajutist Valitsust ja tugevdab bolševike positsioone.
-
Vene Ajutine Valitsus otsustab ühendada kõik eesti alad üheks haldusüksuseks - Eestimaa kubermanguks. Esmakordselt ajaloos moodustatakse ühtne eesti haldusüksus, mis hõlmab nii Eestimaa kui ka Liivimaa põhjapoolseid alasid.
-
- oktoobril (vkj) haaravad bolševikud võimu Peterburis. Vladimir Lenin kuulutab välja nõukogude võimu. Uus valitsus lubab rahvastele enesemääramisõigust, sealhulgas õigust iseseisvusele.
-
Pärast bolševike katseid Maapäev laiali saata kogunevad liikmed salaja ja kuulutavad end ainsaks legitiimseks võimuks Eestis. Otsus valmistab ette iseseisvuse kuulutamist.
-
Saksa väed okupeerivad Eesti. Saksa tsiviiladministratsioon püüab muuta Eestit Saksa Balti provintsiks. Eesti Ajutine Valitsus tegutseb põrandaaluses. Maareformi ettevalmistamine ja riigi institutsioonide arendamine salajaste kanalite kaudu.
-
Rahvusväeosade ja soomusrongide kiire loomine. Vabatahtlike mobiliseerimine ja välisriikide abi otsimine. Soomest ja teistest Põhjamaadest saadakse esimest abi.
-
Eesti väed alustavad edukaid operatsioone. 2. jaanuaril vabastatakse Rakvere, 14. jaanuaril Tartu ja 19. jaanuaril Narva. Rahva enesekindlus kasvab.
-
-
Eestimaa Päästekomitee kuulutab Tallinnas välja Eesti Vabariigi. Kasutades ära Saksa vägede pealetungi ja Vene vägede taandumist, tehakse ajalooline samm. Konstantin Päts saab esimeseks riigivanemaks.
-
Nõukogude Venemaa sõlmib Saksamaaga eraldi rahu, loovutades suured alad, sealhulgas Balti provintsid. Eesti jääb formaalselt Saksa mõjusfääri.
-
- novembril kapituleerub Saksamaa läänerindel. Saksa väed algavad Eestist lahkumist. Eesti Ajutine Valitsus tuleb illegaalsusest välja ja alustab riigi ülesehitamist.
-
Riigikogu võtab vastu ulatusliku maareformi seaduse. Suurmaaomanike (peamiselt baltisaksa aadlikud) maad expropreeritakse ja jagatakse veteranidele. Reform kindlustab sõdurite ja rahva toetuse iseseisvale riigile.
-
Esimesed riigid (Soome, Läti, Leedu) tunnistavad Eesti de facto. Liitlasriikide toetus kasvab järk-järgult. Sõjaline abi ja diplomaatilise tunnustuse protsess käivitub.
-
Konflikt Saksa Landeswehriga Lõuna-Lätis. Landeswehr püüab säilitada Saksa mõju Balti riikides. Eesti väed osalevad lahingutes koos läti vägede ja liitlaste toetusega.
-
Punaarmee teeb viimase katse Eestit vallutada suure jõududega. Eesti väed pidasid vastu rasketes talveoludes ja tõrjusid vaenlase tagasi. Otsustav võit, mis praktiliselt lõpetas sõjategevuse.
-
Eesti armee võidab saksa Landeswehri vägesid otsustavas Võnnu lahingus (praegune Cēsis Lätis). Võit kinnitab Eesti sõjalist võimekust ja rahvusvahelist tunnustust. Alates sellest päevast tähistatakse Võidupüha.
-
Kohtusüsteemi, haridussüsteemi ja avaliku halduse loomine. Eestikeelse ülikooli rajamine Tartus. Rahvuskultuuri arendamine ja eestikeelse hariduse laiendamine kõikidele tasemetele.
-
-
Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmivad Tartu rahulepingu. Moskva tunnustab Eesti iseseisvust "igaveseks ajaks" ja loobub kõikidest nõuetest Eesti ala suhtes. Vabadussõda lõpeb ametlikult.
-
Jõustub Eesti esimene põhiseadus, mis kehtestab parlamentaarse riigikorra. Riigikogu on keskne võimuorgan, täidesaatev võim allub seadusandlikule. Presidendi ametikoht puudub - riiki juhib riigivanem.
-
Eesti astub Rahvasteliitu koos Läti ja Leeduga. Rahvusvahelise õiguse subjekti staatus kinnitub täielikult. Eesti osaleb rahvusvahelises diplomaatias võrdse partnerina.
-
- detsembril üritavad Moskva toetatud kommunistid vallutada Tallinna ja kukutada valitsust. Mässukatse nurjub mõne tunniga tänu kiirele reageerimisele ja rahva toetusele valitsusele. Mitmed vandenõulased vahistatakse.
-
Põllumajanduse taastumine pärast sõda, tööstuse areng. Väliskaubanduse suhete loomine Lääne-Euroopa riikidega. Eesti toodete eksport kasvab järk-järgult.
-
USA aktsiaturu kokkukukkumine oktoobris käivitab ülemaailmse majanduskriisi. Eesti ekspordi järsk langus, tööpuuduse kasv. Põllumajandustoodete hindade kukkumine karistab rängalt talupidajaid.
-
-
Pankade massilised sulgemised ja hoiuste kaotused. Tööpuudus tõuseb üle 20%. Talurahva vaesumine ja võlgade kasv. Sotsiaalsete pingete suurenemine kogu ühiskonnas.
-
Majanduskriisi taustal tekib vabadussõjalaste (vapside) radikaalne liikumine, mis nõuab tugevat täidesaatvat võimu. Liikumine kogub kiiresti toetajaid rahva seas, kes on pettunud senises poliitilises süsteemis.
-
Eesti ja Nõukogude Liit sõlmivad mittekallaletungi lepingu rahumeelsete suhete tugevdamiseks. Leping oli osa Stalini "rahumeelse kooseksisteerimise" poliitikast, kuid hiljem osutus see tühiseks.
-
Rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse, mis suurendab oluliselt riigivanema võimu. 72,7% hääletanutest toetab muudatusi. Uus põhiseadus sillutas tee autoritaarsele korrale.
-
Vapsid kuulutati riigivastaseks organisatsiooniks. Mitmed juhid, sealhulgas Artur Sirk, vangistati. Liikumise tegevus keelati täielikult ja liikmeid jälgiti.
-
Ajakirjanduse range tsensuur. Opositsiooniliste väljaannete sulgemine või allutamine valitsuse kontrollile. Vaba sõna piiramine ja kriitiline ajakirjandus vaigistamine.
-
-
Vabad valimised puuduvad, Riigikogu tegevus piiratud konsultatiivse organini. Poliitiline opositsioon vaigistatud, organiseeritud vastupanu puudub. Riigi juhtimine koondub Pätsi ja tema lähikonna kätte.
-
Riigivanem Konstantin Päts koos sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja sisekaitseorganisatsioonidega teostab riigipöörde. Keelati kõik poliitilised parteid, katkestati valimised ja kuulutati välja eriolukord.
-
Riigi suunatud majanduspoliitika taustal paranevad majandusnäitajad. Tööpuudus väheneb, infrastruktuuri investeeringud suurenevad. Pätsi valitsus rõhutab oma edu majanduse taastamisel.
-
Päts kuulutab välja Rahvuskogu valimised uue põhiseaduse koostamiseks. Kuigi valimised toimuvad, on kandidaatide valik piiratud ja opositsioon praktiliselt puudub.
-
80-liikmeline Rahvuskogu koostab uue põhiseaduse autoritaarse juhi tugevate volitustega. Põhiseadus näeb ette presidendi ametikoha loomist laialdaste volitustega.
-
Kultuuri- ja hariduselu allutamine riikliku kontrolli alla. Rahvuslik kultuur siiski õitseb, kuid poliitilised teemad on tsensuuri all. "Eesti elulood" ja rahvusromantilise kultuuri edendamine.
-
Toimuvad esimesed "valimised" pärast nelja-aastast pausi. Kuigi formaalselt on tegemist vabade valimistega, on opositsioon endiselt nõrgenenud ja võimalused piiratud.
-
Jõustub Rahvuskogu koostatud uus põhiseadus, mis näeb ette presidendi ametikoha loomist. Konstantin Päts saab Eesti esimeseks presidendiks laialdaste volitustega.
-
Kuigi ametlikult lõppes vaikiv ajastu 1938. aasta valimistega, jäi tegelik demokraatia piiratuks. Konstantin Päts jätkab autoritaarset juhtimist presidendi rollis kuni 1940. aasta Nõukogude okupatsioonini.
Plan projects on a visual timeline
Map milestones, phases, deadlines, and key events in one place so the sequence is easier to see and share. Timetoast is a timeline maker for work, school, research, and stories.