-
Revolutsioonilised sündmused
Massilised rahutused ja meeleavaldused Eestis 1905. aasta revolutsiooni käigus. Eestlaste nõudmised emakeelse hariduse, suurema autonoomia ja poliitiliste õiguste järele tugevnevad. Mõisnike mõju väheneb, rahvuslik identiteet süveneb oluliselt. -
I Maailmasõja algusaasta
Marne'i lahing peatab sakslaste pealetungi Prantsusmaal. Algab kaevikusõda läänerindel. Ida-Euroopas Vene väed kannatavad raskeid kaotusi Tannenbergi ja Masuuria järvede lahingutes. -
Sõja levimine üle Euroopa
Saksamaa rakendab Schlieffeni plaani, tungides läbi Belgia Prantsusmaale. Belgia neutraalsuse rikkumine toob sõtta Suurbritannia. Euroopa jaguneb kaheks sõjalehkeks - Keskväed ja Antant. -
Franz Ferdinandi atentaat
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophie tapmine Sarajevos. Atentaadi korraldas 19-aastane serbia rahvuslane Gavrilo Princip, kes kuulus salajasse organisatsiooni "Must Käsi". Sündmus käivitab diplomaatilise kriisi. -
Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja
Austria-Ungari ultimaatum Serbiale ja sõjakuulutus. Serbia liitlane Venemaa asub Serbia kaitsele, Saksamaa toetab Austria-Ungarit. Suurriikide liitlassüsteemid aktiveeruvad. -
Sõja laienemine
Itaalia liitub Antandiga territoriaalsete lubaduste tõttu. Gallipoli dessant Türgis nurjub. Venemaa kaotab Poola ja Leedu alad sakslastele. Eesti alad jäävad veel Vene kontrolli alla. -
Verisemad lahingud
Verduni lahing (veebruar-detsember) - üle 700 000 ohvri. Somme'i lahing (juuli-november) - üle miljoni ohvri. Brusilov'i pealetung idärintul toob ajutist edu venelastele. Jutlandi merelahing määrab mere kontrolli. -
Period: to
Sisepoliitilised muutused Venemaal
Venemaa majandusliku ja sõjalise seisukorra halvenemine. Rahva rahulolematus kasvab, streigid ja mässud sagenenud. Rasputin tapmine detsembris 1916 sümboliseerib tsaarivõimu nõrkust. -
Esimesed sammud autonoomia suunas
Eesti poliitiliste jõudude mobiliseerumine. Eesti rahvuslike organisatsioonide aktiviseerumine. Nõudmised eesti alade ühendamise ja autonoomia järele tugevnevad. -
Maapäeva kokkukutsumine
Eesti Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 62-liikmeline kogu, mille valis rahvas demokraatlikel valimistel. Maapäev väljendab selgelt tahet liikuda iseseisvuse suunas. -
Brest-Litovski läbirääkimiste algus - detsember
Bolševikud alustavad eraldi rahuläbirääkimisi Saksamaaga. Venemaa väljumine sõjast muutub tõenäoliseks, mis avab Eestile võimaluse iseseisvuseks. -
Veebruarirevolutsioon
Tsaar Nikolai II loobumine troonist 15. märtsil (vkj 2. märtsil). Ajutine Valitsus võtab võimu Venemaal. Eestile avaneb esmakordselt võimalus saada autonoomiat Vene riigi koosseisus. -
Eesti poliitiliste organisatsioonide areng
Erinevate eesti poliitiliste parteide ja liidude moodustumine. Eesti Rahvaerakonna, sotsiaaldemokraatide ja teiste jõudude organiseerimine tulevasteks valimisteks. -
Kornilov'i mäss
Kindral Kornilov'i katse teha riigipöörre Venemaal nurjub. Sündmus nõrgendab Ajutist Valitsust ja tugevdab bolševike positsioone. -
Eestimaa kubermang
Vene Ajutine Valitsus otsustab ühendada kõik eesti alad üheks haldusüksuseks - Eestimaa kubermanguks. Esmakordselt ajaloos moodustatakse ühtne eesti haldusüksus, mis hõlmab nii Eestimaa kui ka Liivimaa põhjapoolseid alasid. -
Oktoobrirevolutsioon
- oktoobril (vkj) haaravad bolševikud võimu Peterburis. Vladimir Lenin kuulutab välja nõukogude võimu. Uus valitsus lubab rahvastele enesemääramisõigust, sealhulgas õigust iseseisvusele.
-
Maapäeva taaskinnitus
Pärast bolševike katseid Maapäev laiali saata kogunevad liikmed salaja ja kuulutavad end ainsaks legitiimseks võimuks Eestis. Otsus valmistab ette iseseisvuse kuulutamist. -
Veebruar-november Saksa okupatsioon
Saksa väed okupeerivad Eesti. Saksa tsiviiladministratsioon püüab muuta Eestit Saksa Balti provintsiks. Eesti Ajutine Valitsus tegutseb põrandaaluses. Maareformi ettevalmistamine ja riigi institutsioonide arendamine salajaste kanalite kaudu. -
Kaitse korraldamine - detsember
Rahvusväeosade ja soomusrongide kiire loomine. Vabatahtlike mobiliseerimine ja välisriikide abi otsimine. Soomest ja teistest Põhjamaadest saadakse esimest abi. -
Eesti vastupealetung - Jaanuar
Eesti väed alustavad edukaid operatsioone. 2. jaanuaril vabastatakse Rakvere, 14. jaanuaril Tartu ja 19. jaanuaril Narva. Rahva enesekindlus kasvab. -
Period: to
Vabadussõda
-
Iseseisvuse kuulutamine
Eestimaa Päästekomitee kuulutab Tallinnas välja Eesti Vabariigi. Kasutades ära Saksa vägede pealetungi ja Vene vägede taandumist, tehakse ajalooline samm. Konstantin Päts saab esimeseks riigivanemaks. -
Brest-Litovski rahuleping
Nõukogude Venemaa sõlmib Saksamaaga eraldi rahu, loovutades suured alad, sealhulgas Balti provintsid. Eesti jääb formaalselt Saksa mõjusfääri. -
Saksamaa kapituleerumine
- novembril kapituleerub Saksamaa läänerindel. Saksa väed algavad Eestist lahkumist. Eesti Ajutine Valitsus tuleb illegaalsusest välja ja alustab riigi ülesehitamist.
-
Maareform
Riigikogu võtab vastu ulatusliku maareformi seaduse. Suurmaaomanike (peamiselt baltisaksa aadlikud) maad expropreeritakse ja jagatakse veteranidele. Reform kindlustab sõdurite ja rahva toetuse iseseisvale riigile. -
Suvi 1919 - Rahvusvaheline tunnustus
Esimesed riigid (Soome, Läti, Leedu) tunnistavad Eesti de facto. Liitlasriikide toetus kasvab järk-järgult. Sõjaline abi ja diplomaatilise tunnustuse protsess käivitub. -
Veebruar-mai - Lõunarinde tegevus
Konflikt Saksa Landeswehriga Lõuna-Lätis. Landeswehr püüab säilitada Saksa mõju Balti riikides. Eesti väed osalevad lahingutes koos läti vägede ja liitlaste toetusega. -
Detsember 1919 - Punaarmee viimane pealetung
Punaarmee teeb viimase katse Eestit vallutada suure jõududega. Eesti väed pidasid vastu rasketes talveoludes ja tõrjusid vaenlase tagasi. Otsustav võit, mis praktiliselt lõpetas sõjategevuse. -
Võnnu lahing
Eesti armee võidab saksa Landeswehri vägesid otsustavas Võnnu lahingus (praegune Cēsis Lätis). Võit kinnitab Eesti sõjalist võimekust ja rahvusvahelist tunnustust. Alates sellest päevast tähistatakse Võidupüha. -
Period: to
Riigi institutsioonide ülesehitamine
Kohtusüsteemi, haridussüsteemi ja avaliku halduse loomine. Eestikeelse ülikooli rajamine Tartus. Rahvuskultuuri arendamine ja eestikeelse hariduse laiendamine kõikidele tasemetele. -
Period: to
Demokraatliku vabariigi ülesehitamine
-
Tartu rahuleping
Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmivad Tartu rahulepingu. Moskva tunnustab Eesti iseseisvust "igaveseks ajaks" ja loobub kõikidest nõuetest Eesti ala suhtes. Vabadussõda lõpeb ametlikult. -
Esimene põhiseadus
Jõustub Eesti esimene põhiseadus, mis kehtestab parlamentaarse riigikorra. Riigikogu on keskne võimuorgan, täidesaatev võim allub seadusandlikule. Presidendi ametikoht puudub - riiki juhib riigivanem. -
Rahvasteliit
Eesti astub Rahvasteliitu koos Läti ja Leeduga. Rahvusvahelise õiguse subjekti staatus kinnitub täielikult. Eesti osaleb rahvusvahelises diplomaatias võrdse partnerina. -
Kommunistlik mässukatse
- detsembril üritavad Moskva toetatud kommunistid vallutada Tallinna ja kukutada valitsust. Mässukatse nurjub mõne tunniga tänu kiirele reageerimisele ja rahva toetusele valitsusele. Mitmed vandenõulased vahistatakse.
-
Period: to
Majanduslik stabiliseerumine
Põllumajanduse taastumine pärast sõda, tööstuse areng. Väliskaubanduse suhete loomine Lääne-Euroopa riikidega. Eesti toodete eksport kasvab järk-järgult. -
Suure depressiooni algus
USA aktsiaturu kokkukukkumine oktoobris käivitab ülemaailmse majanduskriisi. Eesti ekspordi järsk langus, tööpuuduse kasv. Põllumajandustoodete hindade kukkumine karistab rängalt talupidajaid. -
Period: to
Majanduskriis ja poliitilise süsteemi kriis
-
Period: to
Majanduskriisi süvenemine
Pankade massilised sulgemised ja hoiuste kaotused. Tööpuudus tõuseb üle 20%. Talurahva vaesumine ja võlgade kasv. Sotsiaalsete pingete suurenemine kogu ühiskonnas. -
Period: to
Vabadussõjalaste liikumise tõus
Majanduskriisi taustal tekib vabadussõjalaste (vapside) radikaalne liikumine, mis nõuab tugevat täidesaatvat võimu. Liikumine kogub kiiresti toetajaid rahva seas, kes on pettunud senises poliitilises süsteemis. -
Mittekallaletungi leping
Eesti ja Nõukogude Liit sõlmivad mittekallaletungi lepingu rahumeelsete suhete tugevdamiseks. Leping oli osa Stalini "rahumeelse kooseksisteerimise" poliitikast, kuid hiljem osutus see tühiseks. -
Period: to
Uue põhiseaduse referendumine
Rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse, mis suurendab oluliselt riigivanema võimu. 72,7% hääletanutest toetab muudatusi. Uus põhiseadus sillutas tee autoritaarsele korrale. -
Vabadussõjalaste liikumise likvideerimine - Märts
Vapsid kuulutati riigivastaseks organisatsiooniks. Mitmed juhid, sealhulgas Artur Sirk, vangistati. Liikumise tegevus keelati täielikult ja liikmeid jälgiti. -
Tsensuuri kehtestamine
Ajakirjanduse range tsensuur. Opositsiooniliste väljaannete sulgemine või allutamine valitsuse kontrollile. Vaba sõna piiramine ja kriitiline ajakirjandus vaigistamine. -
Period: to
Vaikiv ajastu
-
Period: to
Autoritaarne valitsemine
Vabad valimised puuduvad, Riigikogu tegevus piiratud konsultatiivse organini. Poliitiline opositsioon vaigistatud, organiseeritud vastupanu puudub. Riigi juhtimine koondub Pätsi ja tema lähikonna kätte. -
Konstantin Pätsi riigipööre
Riigivanem Konstantin Päts koos sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja sisekaitseorganisatsioonidega teostab riigipöörde. Keelati kõik poliitilised parteid, katkestati valimised ja kuulutati välja eriolukord. -
Period: to
Majanduse stabiliseerumine
Riigi suunatud majanduspoliitika taustal paranevad majandusnäitajad. Tööpuudus väheneb, infrastruktuuri investeeringud suurenevad. Pätsi valitsus rõhutab oma edu majanduse taastamisel. -
Rahvuskogu valimised
Päts kuulutab välja Rahvuskogu valimised uue põhiseaduse koostamiseks. Kuigi valimised toimuvad, on kandidaatide valik piiratud ja opositsioon praktiliselt puudub. -
Period: to
Rahvuskogu töö
80-liikmeline Rahvuskogu koostab uue põhiseaduse autoritaarse juhi tugevate volitustega. Põhiseadus näeb ette presidendi ametikoha loomist laialdaste volitustega. -
Kultuurielu kontroll
Kultuuri- ja hariduselu allutamine riikliku kontrolli alla. Rahvuslik kultuur siiski õitseb, kuid poliitilised teemad on tsensuuri all. "Eesti elulood" ja rahvusromantilise kultuuri edendamine. -
Riigikogu valimised
Toimuvad esimesed "valimised" pärast nelja-aastast pausi. Kuigi formaalselt on tegemist vabade valimistega, on opositsioon endiselt nõrgenenud ja võimalused piiratud. -
Uue põhiseaduse jõustumine
Jõustub Rahvuskogu koostatud uus põhiseadus, mis näeb ette presidendi ametikoha loomist. Konstantin Päts saab Eesti esimeseks presidendiks laialdaste volitustega. -
Vaikiva ajastu ametlik lõpp
Kuigi ametlikult lõppes vaikiv ajastu 1938. aasta valimistega, jäi tegelik demokraatia piiratuks. Konstantin Päts jätkab autoritaarset juhtimist presidendi rollis kuni 1940. aasta Nõukogude okupatsioonini.