-
Jazz tekkis Ameerika lõunaosariikides, eriti New Orleansis, kus Aafrika päritolu kultuurid, töölaulud, spirituaalid, blues ja ragtime segunesid
-
Louis Armstrong, Jelly Roll Morton, Buddy Bolden
-
Louis Armstrong, Jelly Roll Morton, Buddy Bolden
-
Majanduskasv, linnastumine, vajadus meelelahutuse järele, kõikide rahvuste segunemine; Ameerika 1920ndad ja 30ndad on “Jazz Age”. Jazz sai tantsumuusikaks.
-
vähem improvisatsiooni kui Dixieland’is.
-
Duke Ellington – “It Don’t Mean a Thing (If It Ain’t Got That Swing)”
-
Duke Ellington, Count Basie, Benny Goodman, Glenn Miller
-
Kui swing ja big band’id muutusid kommertslikumaks, tekkis vajadus muusikalise innovatsiooni ja “art-music” väljenduse järele. Noored muusikud rebeldasid standardi-formaatide ja tantsupõhise meelelahutuse vastu.
-
Dizzy Gillespie – “A Night in Tunisia”
-
Kiiremad tempos, keerukamad akordijärjestused ja improvisatsiooniline vabadus.
-
Charlie Parker, Dizzy Gillespie, Bud Powell
-
Pärast bebopi intensiivsust tekkisid stiilid, mis reageerisid sellega: Cool jazz rahulikum, vaiksem ja meloodilisem, Hard bop tõi tagasi bluusi, gospelit ja rhythm blues mõjutusi. Modal jazz võimaldas improvisatsioonil põhineda helilaadidel pigem kui tihedatel akordide järjekordadel.
-
Hard bop võrrledes Cool ja Bebop-iga: rohkem soul, bluus, ragtime mõjutused.
-
Cool Jazz: Miles Davis, Chet Baker; Hard Bop: Art Blakey, Horace Silver, Horace, Miles Davis, Clifford Brown; Modal Jazz: Miles Davis, John Coltrane.
-
Lemmik: Modal Jazz / Miles Davis – “So What” (albumilt Kind of Blue)
-
1960ndate ühiskondlikud liikumised: kodanikuõiguste võitlus, protestid, julgus katsetada ja vabadust väljendada muusikas.
-
Free jazz: Ornette Coleman, Cecil Taylor, John Coltrane; Fusion: Herbie Hancock, Weather Report.
-
Lemmik: Fusion – Herbie Hancock
-
Free jazz: sageli puuduvad kindlad akordijärjestused või rütmid, kollektiivne improvisatsioon; Fusion: elektrilised instrumendid, rock/funk rütmid, segu jazzi improvisatsioonist ja pop/rock elementidest.
-
Muusika kommertsialiseerumine, tehnoloogia, klubikultuur, elektroonika mõju, globaliseerumine. kuulajad otsivad meloodilisust, crossover’it, stiilide segunemist.
-
Nu jazz ja esindaja näiteks The Cinematic Orchestra
-
Need stiilid pigem ühendavad eelnevaid elemente nagu jazz, funk, elektroonika ja soul. Mõnel juhul vähendavad keerukust.
-
Smooth jazz: George Benson, Kenny G; Acid jazz: James Taylor Quartet; Nu jazz: The Cinematic Orchestra, Bugge Wesseltoft; Neo-bop: Wynton Marsalis; Spiritual jazz: John Coltrane’s