-
Jaan Poska sünd
-
Traktaat elektrist ja magnetismist
- Aastal ilmus James Clerk Maxwelli peateos Traktaat elektrist ja magnetismist. See koosnes samast neljast põhiosast, mis sisalduvad ka tänapäeva elektriõpetuses. Need on elektrostaatika, elektrokinemaatika (alalisvool), magnetism ja elektromagnetism.
-
Vedelik kahel erineval režiimil
Osborne Reynolds 1883 aastal näitas katsega ning seletas teoreetiliselt, et vedelik võib voolata kahel täiesti erineval režiimil: laminaarsel ja turbulentsel. -
Fotoefekt
Aine pinnalt kiirguse poolt välja löödud elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Selle nähtuse avastas Heinrich Hertz 1887. aastal. Hertz jälgis ja näitas, et elektriline läbilöök elektroodide vahel tekib kergemini, kui valgustada elektroode ultraviolettkiirgusega. -
Pärmiraku avastamine
Üherakulise kepikesekujulise ja umbes kümne mikromeetri pikkuse pärmikese leidis 1893. aastal Paul Lindner üles maitse järgi. -
Röntgenikiired
- aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen röntgenikiired, mis tekkisid kiirete elektronide pidurdumisel elektriväljas.
-
Looduslik radioaktiivsus
- aastal avastas prantsuse füüsik Antoine Becquerel loodusliku radioaktiivsuse.
-
Elektroni avastamine
Joseph Thomson avastas katoodkiirte uurimise käigus 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. -
Alfakiirgus
Alfakiirguse avastas Ernest Rutherford 1899. aastal ja kasutas seda aatomituuma olemasolu tõestamiseks. -
Soojuskiirguse seaduse teoreetiline valem
14.detsembril 1900. aastal esines härra Max Karl Ernst Ludwig Planck Saksa Füüsika Seltsis oma soojuskiirguse seaduse teoreetilise tuletusega – valemiga, mis kirjeldas täpselt hõõguva keha kiirgusspektrit ja selle sõltuvust temperatuurist.
See oli tõeliselt revolutsiooniline idee, mille tunnustamine võttis aastaid aega. -
Üldrelatiivsusteooria
1917 rakendas Albert Einstein üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. -
Jaan Poska surm
