Hitleri tõus

  • Period: to

    Hitleri tõus

  • I maailmasõda

    Esimese maailmasõja puhkedes astus Hitler vabatahtlikult Saksa armeesse ja liitus 16. Barvari reserv-jalaväerügemendiga. Ta ülendatakse kapraliks ja autasustatakse raudristiga teenete eest.
  • Liitumine Saksa Töölisparteiga

    1. septembril 1919 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexleri asutatud Saksa Töölispartei koosolekul. Tegemist oli äärmusliku antikommunistliku ja antisemiitliku parempoolse organisatsiooniga.
  • Poliitilise tegevuse algus

    Kavatsusega armeesse jääda, olles leidnud oma elule tõelise eesmärgi, määratakse Hitler luure/propaganda osakonda, kus ta läbib poliitilise koolituse. Tema tegevus hõlmab kõnede pidamist Saksa natsionalismi ja antisotsialismi propageerivatele vägedele, kus ta arendas edasi oma kõnevõimet.
    Ta tegutseb ka armee informaatorina, luurates väikeste erakondade järele.
  • Vabanemine sõjaväest

    Hitler vabastatakse sõjaväest. Saksa Töölisparteis vastutab ta avalikustamise ja propaganda eest. Ta muudab partei nime Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (või lühidalt natsiks).
  • Tõus partei liidriks

    Tõus partei liidriks

    Hitler esitab Anton Drexlerile väljakutse saada natsipartei juhiks. Pärast esialgset vastupanu nõustub Drexler ja Hitlerist saab partei uus juht.
  • Õllekeldriputš

    Õllekeldriputš

    Koos teiste parempoolsete fraktsioonide ja kindral Ludendorffiga üritab ta relvastatud ülestõusuga kukutada Baieri valitsust. Üritus sai tuntuks kui Õllesaali putš.
    Hitler mõistetakse riigireetmise eest süüdi ja istub 9 kuud Landsbergi vanglas. Just vangistuse ajal hakkas ta Rudolf Hessile dikteerima oma mõtteid, mis kerkisid esile raamatus Mein Kampf (Minu võitlus). See on segu autobiograafiast, poliitilisest ideoloogiast ja propagandavõtete uurimisest.
  • Tee võimule

    Hitler taastab natside partei.
    September 1930- Üldvalimistel suurendab natsipartei oma esindajate arvu parlamendis 14-lt 107-le. Hitler on nüüd Saksamaa suuruselt teise partei juht.
  • Saksa kodakondsus

    Hitler saab Saksamaa kodakondsuse, mis võimaldab tal kandideerida presidendivalimistel Hindenburgi vastu.
  • Kantsler

    Hitlerist saab koalitsioonivalitsuse kantsler, kus natsidel on kolmandik Riigipäeva kohtadest.
  • Tõus diktaatoriks

    Hitlerist saab diktaator.
    Ta kuulutab, et natsipartei on ainus Saksamaal lubatud erakond. Kõik ülejäänud parteid ja ametiühingud saadetakse laiali.
  • Lahkumine Rahvasteliidust

    Lahkumine Rahvasteliidust

    Saksamaa lahkub Rahvasteliidust. Järgnevatel kuudel kolmekordistab Hitler Saksa armee suurust ja eirab Versailles' lepinguga kehtestatud relvapiiranguid.
  • „Pikkade nugade öö“

    „Pikkade nugade öö“

    Adolf Hitler pöördus SA ja selle juhi Ernst Röhmi vastu, sest ta nägi SA ( Sturmabteilung) iseseisvuses ja kalduvuses tänavavägivallale otsest ohtu oma äsja saavutatud poliitilisele võimule.
  • Austria anšluss

    Austria kantsler, Austria Natsipartei juht, kutsub Saksa armeed Austriat okupeerima ja kuulutama välja liidu Saksamaaga. Austria armee ei osutanud neile vastupanu. Vastupidi, austerlased tervitasid sakslasi haakristilippudega, lillede ja natsionaalsotsialistide tervitusega. Seetõttu on seda Saksa vägede sissetungi nimetatud ka lillesõjaks (Blumenkrieg).
  • Müncheni sobing

    Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Veidi hiljem annekteerisid Poola ja Ungari väiksemad poolakate ja ungarlastega asustatud alad
  • Kristalliöö

    Kristalliöö

    9.-10. novembril hävitatakse 7500 juudi kauplust ja põletatakse 400 sünagoogi. Rünnakut kujutatakse spontaanse reaktsioonina Saksa diplomaadi surmale juudi põgeniku poolt Pariisis. Seda korraldab tegelikult natsipartei, kes tapab ka palju juute ja saadab 20 000 koonduslaagritesse
  • „ Molotov - Ribbentropi pakt“

    „ Molotov - Ribbentropi pakt“

    Rahuleping Venemaaga . Lepingule kirjutasid Moskvas alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop
  • II maailmasõja algus

    Saksamaa tungib Poola ja pärast 3 nädalast välksõda jagatakse riik Venemaa ja Saksamaa vahel. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa, Suurbritannia, Austraalia ja Uus-Meremaa Saksamaale sõja
  • Suur Isamaasõda

    Saksamaa ründab Venemaad, eirates rahupakti. Algab operatsioon Barbarossa, sakslaste sissetung Venemaale
  • Stalingradi lahing

    Stalingradi lahing

    1. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 toimub Stalingradi lahing. Vaatamata Hitleri käsule võidelda, annavad sakslased alla.
  • Mõrvakatse

    Hitler elab üle kolonel Stauffenbergi mõrvakatse. Selle tulemusena puhastab Hitler armee kõigist võimalikest kahtlusalustest
  • Enesetapp

    Hitler sooritab koos oma naise Eva Brauniga enesetapu; nende surnukehad arvatakse olevat tuhastatud