-
Frangi riik kujunes umbes 5.sajandil. Selle pealik oli noor Chlodovech. -
Frangi riiki võttis lõplikult ristiusu 496 aastal. Nüüd oli Chlodovech esimene germaani soost kuningas, kes kuulus katoliku kirikusse. Siis sai Frangi riik peamiseks toeks ristiusu levitamisel. -
- aastal suri Chlodovech, kes pärandasoma poegadele Lääne-Euroopa võimsama riigi. Tema järeltulijad kutsusid end Merovingideks.
-
Pippin Lühike oki Frangi riigi kuningas. Aastal 751 kuultas ta end kuningaks ning ka kroonis ennast. Tema isa oli Karl Martell. -
- aastal tõkestas võimukas paleeülem Karl Martell moslemitest araablaste sissetungi Galliase Poitiers lahingus.
-
Karl Martell'i poeg Pippin Lühike astus 751. aastal kõrvaldas ta troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. -
- sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nii nemetatud laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused ja mil kuningavõim nõrgenes.
-
Pippin'i surma järel tõusis uueks kuningaks tema poeg Karl, kellest kujunes Karolingide silmapaistvaim valitseja. Teda kutsuti "Euroopa isaks" -
Aastatel 772-803 alistati sõjakäikudega väikestes kogukondades elavaid sakse. Saksid pidid viimaks rahu paluma ning ristiusu ja frankide võimuga leppima. -
(814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Umbes 843. aastal jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.