-
-
Rooma riigi nõrkuseperioodil 3. sajandil olid frangid tunginud üle Reini jõe
läände ning rajanud seal asundused. -
Sai 481. aastal 16-aastasena frangi hõimupealikuks.
Hõivas 486. aastal viimase Rooma asevalitseja Syagriuse valduse.
Lasi end 496. aasta jõulupühal koos oma sõjameestega ristida.
Suri 511. aastal, pärandades poegadele Lääne-Euroopa kõige võimsama riigi. -
-
Chlodovechi ristimine toimus Reimsis.
Reimsi piiskop püha Remigius ristis Chlodovechi 496. aasta jõulupühal.
See oli Frangi riigi kristianiseerumise keskne sündmus. -
-
-
Gallia põhjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahvas, kes kutsusid ennast frankideks.
Chlodovechil õnnestus vallutada peaaegu kogu Gallia. -
Võimukas paleeülem, kes 732. aastal tõkestas Poitiers`i lahingus moslemitest
araablaste sissetungi Galliasse ja tõrjus nad Püreneedele taha.
Omandas kristluse kaitsja tähenduse ja tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks.
Oli Pippin Lühikese isa.
Suri aastal 741. -
Astus 751. aastal otsustava sammu: kõrvaldas troonilt viimase Merovingide
soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Sõlmis paavstiga mõlemale poolele kasuliku liidu, vabastas Itaalia keskosa
langobardide käest ja andis selle paavstile valitseda.
Suri enne 768. aastat. -
-
- aastal tõkestas võimukas paleeülem Karl Martell moslemitest araablaste sissetungi Galliasse Poitiers` lahingus. Seda võitu on vahel peetud üheks ajaloo pöördepunktiks, mis määras Euroopa saatuse.
-
Tõusis kuningaks 768. aastal (valitses 768-814) ja temast kujunes Karolingide dünastia silmapaistvam valitseja.
Juba kaasaegsed austasid teda lisanimega Suur, järelpõlved kutsusid aga „Euroopa isaks".
Aastatel 772-803 alistati lakkamatute sõjakäikudega saksid.
Tema neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul möödusid vaid kaks aastat ilma sõja ja võitluseta.
Suri aastal 814. -
-
-
-
-
Hispaanias sõdis Karl Suur moslemitega, kuid erilist edu ei saavutanud. -
