-
-
Esimese maailmasõja ametlik algus
-
-
-
-
-
Antandi operatsioon kukkus läbi
-
Saksamaa kasutab kloori sisaldavat mürkgaasi. Lahing läänerindel.
-
Sel aastal liitub Itaalia Antandiga
-
-
Hukkus kokku rohkem kui 1,2 mln inimest. Lahing läänerindel.
-
Edelarinne liikus 550km lääne suunas
-
Antandi pool kasutas esimest korda tanki. Hukkunuid üle 1,2 mln inimese. Lahing läänerindel.
-
- aasta suvel taotles Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee Venemaa sõjaväevõimudelt luba 1. Eesti jalaväediviisi formeerimiseks. Luba saadi alles detsembris. Nii õnnestus Eestisse koondada tuhandeid mööda Venemaad ja rinnet laiali pillutatud Eesti sõjaväelasi.
-
Venemaal kukutati tsaarivõim ja loodi ajutine valitsus.
-
-
40000 osalejaga eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Venemaa Vabariigi Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat
-
Eesti sai oma tegemistes enamjaolt iseseisvaks, kuid kuulus endiselt Venemaa koosseisu. Selle alusel liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga osa. Ühtlasi loodi kubermangu komissari Jaan Poska juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
-
Saksamaa sõlmis Rumeeniaga. Idarindel vallutatud alad jäid Saksamaale.
-
Sügisel 1917 vallutasid Sakslased suurejoonelise meredessandiga Eesti
-
- septembril 1917 (vkj) toimus Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek, kus oli esindatud 76 organisatsiooni ja asutust. Omakaitse ülesandeks sai korra hoidmine linnades koostöös kohaliku miilitsa ja politseiga ning sõjaväelaste järjest sageneva marodöörluse ning muude avalike korrarikkumiste ohjeldamine.
-
Venemaal tulid võimule enamlased (kommunism).
-
Lenini juhitud Venemaa otsustas Eesti ja Läti alad taas enda külge liita.
-
- novembril (2. detsembril ukj) kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesti Maapäeva liikmete volitused lõppenuks ja 20. novembril (3. detsembril ukj) võtsid komitee esindajad, Konstantin Pätsi juhitud Eesti Maavalitsuselt võimu jõuga üle. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt ja peamiseks koostööorganiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud.
-
Omariiklust pooldavad erakonnad said suurema osa häältest. Pettunud enamlased katkestasid valimised. Kõiki eelnenud asjaolusid tõlgendas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu ning kehtestas 10. veebruaris 1918 Eesti linnades sõjaseisukorra. Ühtlasi kuulutati kogu aadliseisus lindpriideks ja arreteeriti umbes 800 mõisnikku.
-
Ostustati kasutada olukorda, kus Vene väed olid lahkunud, kuid Saksa omad polnud veel kohale jõudnud. Eesti kuulutati manifestiga iseseisvaks riigiks.
-
Eestimaa Päästekomitee nimetas ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse. Ajutise Valitsuse eesotsa (ministrite nõukogu esimeheks) nimetati Konstantin Päts. Valitsuskoalitsioonis osalesid Maaliit, Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Valitsus pidas oma esimese istungi.
-
Selle rahuga väljub Venemaa sõjast. Venemaa loovutab Saksamaale Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola ja suure osa Ukrainast.
-
-
-
Lõppes sõjategevus läänerindel
-
- novembrist alates juhib Eesti aladel tegevust Eesti Valitsus.
-
Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna.
-
Eesti Võitis sõja ning sai nii Venemaalt kui ka rahvusvaheliselt kogukonnalt iseseisvuse tunnustuse.
-
Esimene demokraatlik Saksa riik. Seal lokkas hüperinflatsioon ja riik oli suhteliselt võimetu.
-
Eestlased võitsid. Selle lahingu tulemusena baltisakslaste maine langes Eestis.
-
Eestlased panid baltisakslaste väed taganema
-
-
-
Venemaa ja Eesti tunnustasid kumbki üksteise olemasolu; Venemaa maksis Eestile 11,6t kulda; lepiti kokku ametlikud riigipiirid; Venemaa eestlased said tulla Eestisse kodakondsust taotlema; sõjareparatsioone ei maksa kumbki osapool.
-
-
-
Nõukogude Venemaast oli samal aastal saanud NSVL ja kommunistid püüdsid Eestit endale saada, koondades punaarmee Narva taha ja oodates kutsuvat telegrammi. Selle sündmuse tagajärjel satub Eesti poliitikas põlu alla Eestimaa Kommunistlik partei, kes oli mässu juhtinud.
-
Toimus suur börsikrahh, millele järgnes panganduskriis. Põhjusteks veel ületootmine ja -pakkumine, vead rahapoliitikas ja rahvusvahelised kaubanduspiirangud (tollid, impordipiirnagud).
-
Kiideti heaks vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muudatused seoses suure võimuga riigipea ametikoha loomisega.
-
Presidentaalne põhiseadus asendas parlamentaarse. Riigivanema institutsioon lahutati Vabariigi Valitsuse juhi omast.
-
Konstati Päts, Johan Laidoner ja August Rei viisid läbi sõjalise riigipöörde, mille käigus arreteeriti Andres Larkat toetanud vapside (vabadussõjalaste) juhte. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi.
-
Periood, mil Konstatin Päts lootis Eesti Vabariigi "terveks ravida". Valitses Pätsi autoritaarne diktatuur.
-
Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937 ning selle elluviimiseks vajalikke seadusi, nt Vabariigi presidendi valimise seadus.
-
Viimame põhiseaduse muudatis enne 1991. aastat. Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik.
-
Parlament oli põhiseadise alusrl muudetid kahekojaliseks ning riigivolikogu oli alamkoda, mis koosnes 80 liikmest.
-
Enam polnud riigivanema amerikohta (mis hõlmas valitsusjuhi ja riigipea rolli), vaid president ja valitsusjuht olid eraldi.