Esimene Maailmasõda

Austrja troonipäria surm.

Jun 28, 1914

Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos tappis Austria troonipärija Franz Ferdinandi.

Maailmasõja algus.

Jul 28, 1914

Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja ning sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda.

Saksa vägede edu idarindel

Mar 22, 1915

Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest

Antandi läbimurd

Apr 22, 1915

Antandi riikide väed püüdsid läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda.

Sõjategevus läänerindel

Feb 21, 1916

Saksa ülemjuhatus otsustas anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud.

Idarinne, Brussilovi läbimurre

May 22, 1916

Maikuus alustas Vene väejuhatus Saksamaa-Venemaa rindel pealetungi, mille käigus pealetungi alustasid Venemaa Edelarinde väed nn Brussilovi läbimurret Galiitsias.

Revolutsioon Venemaal ja juunipealetung.

Jul 19, 1917

Venemaa Ajutine Valitsus tahtis ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega.

Itaalia rinne.

Oct 20, 1917

Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus suure võidu

Saksa vägi Arrasist Reinini.

Mar 21, 1918

Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile.

Pariisi rahukonverents

Jun 28, 1919

Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.