-
Franz Ferdinand plaanis riiki reformida, oletatavasti muuta Horvaatia Austria ja Ungari kõrval kolmandaks riigi osaks ehk ta oleks loonud Austria-Ungari-Horvaatia (või Jugoslaavia) kolmikmonarhia. Seetõttu on isegi irooniline, et ta just lõunaslaavlase Gavrilo Principi käe läbi hukkus. Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend. -
Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile. Prantsuse valitsus evakueerus.
Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, ehk kaevikusõda,mille rinde pikkus oli 720 km. Lõpuks sakslased taganesid 12.09.1914 -
The Gallipoli kampaania, tuntud ka kui Dardanellide kampaania oli sõjaline kampaania Aafrikas Esimene maailmasõda, mis toimus Gallipoli poolsaar (Gelibolu tänapäeva Türgis), 17. veebruarist 1915 kuni 9. jaanuarini 1916. The Antant volitused, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa, püüdis nõrgestada Ottomani impeeriumi, üks neist Keskjõud, võttes üle kontrolli Türgi väinad. -
Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suurimaid maismaalahinguid. See toimus 21. veebruarist – 16. detsemberini 1916 a. Üle 714 000 surnud sõduri mõlemal poolel. Lisagem haavatud ja teadmata kadunud – kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. -
Somme'i lahing peeti 1. juulist 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli võitlejate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. -
Washington kuulutab Saksamaale sõja 6. aprillil ja 26. juunil saabub esimene USA väeüksus Prantsusmaal Saint-Nazaire'i sadamasse. 1917. aasta alguses oli USA armees vaid 133 000 liiget. Samal mais võttis kongress vastu Valikteenistuse seadus , mis taastas eelnõu esimest korda pärast Kodusõda ning viis Suure sõja lõpuks umbes 2,8 miljoni mehe USA sõjaväkke. Veel umbes 2 miljonit ameeriklast teenis konflikti ajal vabatahtlikult relvajõududes. -
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8. novembril (vkj. 24.–26. oktoobril) 1917 toimunud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liit. Alates 1927. aastast hakati Nõukogude Liidus kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. -
Meuse-Argonne'i pealetung oli üks I maailmasõja viimastest kampaaniatest ja seda peeti ajavahemikus 26. september - 11. november 1918. Osales 1,2 milj. ameerika meest. Pealetungis nähti rünnakuid läbi Argonne metsa ja Meuse jõe vahelise keeruka maastiku. Kui esimene USA armee saavutas varakult kasu, siis operatsioon läks peagi veriseks lahinguks. Sõja lõpuni kestnud Meuse-Argonne'i pealetung oli Ameerika ajaloo surmavaim lahing, milles hukkus üle 350000 inimese, nendest 26 277 olid ameeriklased. -
Novembrirevolutsioon oli I maailmasõja lõpus poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt Saksa keisririigis, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga. Revolutsiooniline periood kestis 1918. aasta novembrist Weimari Vabariigi asutamiseni 1919. aasta augustis. 29. oktoobril 1918 puhkes Saksamaa peamises sõjasadamas, Wilhelmshavenis madruste vastuhakk, 3. novembril Kielis, mis kasvasid loetud päevadega üleriigiliseks Novembrirevolutsiooniks. -
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas sõjategevuse läänerindel. Lepe sõlmiti kell 11.00 ehk 11. kuu 11. päeva 11. tunnil. Ametlikult ei kuulutatud leppega Saksamaad alistatuks. Saksamaa nõustus Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neljateistkümne teesiga. Teeside põhinõuded olid vaenutegevuse lõpetamine, Saksamaa vägede taandumine oma riigipiiri taha jne.