-
Sõja osapoolteks olid Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Ottomani impeerium, Bulgaaria ja Itaalia, kes ühines hiljem Antantiga). Baltimaade ala kuulus Vene keisririigile ning oli Venemaa jaoks sõjas strateegilise tähtsusega. Juunil 1914 mõrvati Austra troonipärija Franz Ferdinand 19-aastase Gavrilo Principi poolt. Seda atentaati kasutasid riigid eeskäändena, et sõtta minna. -
-
-
-
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal.
Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. -
Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. -
-
-
Tomus 22. aprillist 1915 kuni 25. maini 1915. Tegelt koosneb kuuest lahingust: Gravenstafel'i, Saint Julien'i, Frezenbergi, Bellewaarde'i I, Hooge'i ja Bellewaarde II lahingust. Selle sõjas kasutasid Saksa väed esimest korda keemiarelvu ja selle lahingu ajal ründavad saksa väed kaubalaevu ning ühte USA reisilaeva ,mis toob ka kaasa USA liitumise sõjaga. -
Esimese maailmasõja alguses veel Kolmikliitu kuulunud Itaalia astus sõtta 1915. aastal Antandi poolel. -
Itaalia vahetas liitu ning selle järel kuulutas sõja eelmisele liidu kaaslasele -
-
Kasutusele võeti tankid -
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. -
-
-
(Eesti kohta käiv)
-
Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. -
Hoolimata sellest, et enamlased Maanõukogu samal päeval laiali saatsid, andis see juriidilise õiguse enesemääramiseks. -
-
Samal ajal väljakuulutatud Eesti Vabariiki nad ei tunnustanud. (Eesti kohta käiv) -
(Eesti kohta käiv) -
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola -
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus. Juba 1915. aastal hõivasid Saksa väed Ruhnu, mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga Liivimaa kubermangu koosseisu. 1917. aastal okupeerisid sakslased Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. 1918. aastal juba terve Eesti. -
-
Punaarmee alustab pealetungi, et vallutada tagasi endised Vene keisririigi alad ja Euroopasse tungida. Kiiruga koondatud Eesti kaitsevägi astus Punaarmeele vastu. (Eesti kohta käiv) -
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga. Revolutsiooniline periood kestis 1918. aasta novembrist 1919. aasta augustini, kui asutati Weimari vabariik. -
Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920 (Eesti kohta käiv) -
Saksa keisririik lõppes faktiliselt siis, kui Philipp Scheidemann kuulutas 9. novembril 1918 välja vabariigi, ja juriidiliselt siis, kui Wilhelm II 28. novembril 1918 troonist loobus. -
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. See on saanud nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik. -
Selle tagajärjel loodi rahuleping (Eesti kohta käiv) -
Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. -
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr -
Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja. -
Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ja jõustus 10. jaanuaril 1920. -
- oktoobrist 1919 kehtestati üldine nelja-aastane koolikohustus 9–14-aastastele lastele.
-
- detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Õppetööga tegi algust 347 üliõpilast, kellest 90% olid eestlased. Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal hakkas tudengite arv kiirelt kasvama ning sama õppeaasta lõpuks oli tudengite arv juba enam kui kahekordistunud
-
Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (lühend EISTP) oli Eesti Vabariigis aastail 1920–1924 tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti. -
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. -
- aastal iseseisvunud Eesti riik osales esimest korda oma koondisega juba 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923. aastal
-
Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus 21. detsembril samal aastal. -
- aastal võeti Eesti täieõigusliku liikmena Rahvasteliidu liikmeks.
-
Vladimir Lenini (1870–1924) surma järel haaras Stalin ainuvõimu kommunistlikus parteis ja temast sai Nõukogude riigi diktaator. Tema loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks on tuntud kui stalinism. -
Türgi Vabariik kuulutati välja 1923. aastal, Türgi iseseisvussõja järel. -
Saksa hüperinflatsioon saavutas rekordtaseme, dollari eest maksti neli triljonit marka. -
- detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Umbes kahesajast riigipöördekatses osalejast sai tulevahetustes surma 13, hiljem vahistati veel üle 500 inimese.
-
Benito Mussolini juhtimisel muutus Itaalia fašistlikuks riigiks, tehes aktiivset koostööd Saksamaa ja Jaapaniga. -
- aasta Eesti rahareform oli rahareform 1928. aastal, kui Eestis tulid markade ja pennide asemel kasutusele kroonid ja sendid.
-
Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (lühendid EVKL ja EVK) oli Eesti poliitiline organisatsioon, mis tegutses aastail 1929–1933.
Eesti Vabadussõjalaste Keskliit moodustati vabadussõjalaste kolme kohaliku organisatsiooni poolt aasta 1929 kevadel–suvel keskse ülemaalise ühendusena ja eeskätt Vabadussõja veteranide eest hoolitsemiseks. Ühinemise algatajaks oli Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu tollane abiesimees Artur Sirk.
Juhatuses olid: Artur Sirk, Andres Larka ja Ernst Põdder -
Kelloggi-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, millega mõisteti hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15 riigist – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada, Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vaba Riik, Uus-Meremaa, Poola, Lõuna-Aafrika. -
Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. -
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei, (lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal. NSDAP asutati 24. veebruaril 1920. -
Uue põhiseaduse jõustumisega 24. jaanuaril 1934 lahutati riigipea ja valitsusjuhi ametikohad. Senine riigivanem Konstantin Päts hakkas täitma riigivanema (ametinimetusega Peaminister Riigivanema ülesannetes) ja peaministri (ametinimetusega Peaminister) ülesandeid -
Eesti Vabadussõjalaste Liit (lühend EVL) oli Eestis aastail 1933–1934 tegutsenud organisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatia ja iseseisvuse alusel.
-
Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus. See võeti vastu rahvahääletusel 14.–16. oktoobril 1933 ja jõustus 24. jaanuaril 1934. Seadus kaotas kehtivuse, kui 1938. aastal jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. -
Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. -
- aasta riigipöördeks nimetatakse sama aasta aprilli kuusse plaanitud riigivanema valimistel kandideerinud Johan Laidoneri, Konstantin Pätsi ja August Rei poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretut sõjaväelist riigipööret.
-
Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." -
- aastal alanud Vapside riigipöördekatse 154 süüdistatavaga kohtuistungil süüdistati selles, et nemad 1935. aastal Tallinnas ja Tartus kaitseseisukorra maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valmistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksma pandud riigikorra vägivaldset muutmist.
-
Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Hispaania Teises Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri -
Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. See jõustus 1. jaanuaril 1938 ja kehtis 21. juunini 1940, mil viimane põhiseaduslik valitsus pidas Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustes viimase koosoleku -
Päts oli peaminister riigivanema ülesannetes, riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President. -
Müncheni kokkulepe oli kokkulepe, millele kirjutasid 1938. aasta 30. septembri varajastel öötundidel (kokkuleppel on kirjas veel kuupäev 29. september) Müncheni konverentsil alla: Suurbritannia nimel Neville Chamberlain, Saksamaa nimel Adolf Hitler, Prantsusmaa nimel Édouard Daladier, Itaalia nimel Benito Mussolini. -
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli 23. augustil 1939 sõlmitud leping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, millega reguleeriti omavahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati Euroopa nende kahe suurriigi mõjupiirkondadeks. -
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja.