-
Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Eesti ala jäi Vene impeeriumi koosseisu
-
Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte
-
Tallinnas streik, vanglatest vabastati vangid
-
Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mille kinnitamine venis niivõrd, et eestlased otsustasid valitsusele survet avaldada. -
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaavaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. -
Vene ametnikud vahetati välja eestlaste vastu ning ametlikuks asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Toimusid Maapäeva valimised, millest sai esimene eestlaste parlamentaarne esindusorgan. Täidesaatva võimu sai Maavalitsus, mida juhtis alguses Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Samaaegselt hakati looma Eesti rahvusväeosi, mille eesmärk oli parandada eestlaste olukorda armees ja tugevdada kaitset Saksamaa võimaliku rünnaku vastu.
-
Eesti väed saavutasid suure võidu Võnnu all. Sakslased olid sunnitud taanduma ning Rahvaväe üksused marssisid lahinguteta Võnnu linna.
-
Bolševikud haarasid võimu, Ajutine Valitsus kukutati. Võimu haaramiseks moodustati Sõjarevolutsioonikomitee - punakaartlaste salgad.
-
Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Järgnevalt asendati demokraatlikud valitsused enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Kujunes välja ühe partei diktatuur ning kogu maa ja pangad riigistati.
-
Omavalitsused asendati nõukogudega, miilitsa asemel tuli Punakaart, kodanikuvabadusi piirati, maa natsionaliseeriti, mõistest loodi sotsialistlikud suurmajandid, suuromand natsionaliseeriti ja massiliselt arreteeriti baltisakslasi.
-
Maanõukogu ei tunnustanud bolševike võimu
Otsustati, et kõik võim Eestis kuulub kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni Maanõukogule
Jaan Tõnisson tegi ettepaneku iseseisvuse väljakuulutamiseks, kuid see ei leidnud veel toetust. -
Laiali saatmise viisid läbi Eesti bolševike liidrid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Maanõukogu Vanematekogu jätkas tegevust põranda all. Algas bolševike terroriperiood, algasid arreteerimised ja mahalaskmised
-
jaanuari alguses:
Jaan Tõnissoni ja Jaan Poska juhitud Eesti välisdelegatsioon külastas Soomet, Rootsit, Taanit, Inglismaad ja Prantsusmaad
Taotleti Eesti iseseisvuse tunnustamist lääneriikide poolt
Suurbritannia andis Eestile de facto tunnustuse 3. mail 1918 -
Eesti Asutava Kogu valimised katkestati.
Baltisakslased kuulutati lindpriiks, arreteeriti ja küüditati. Bresti rahurääkimised katkestati ja algas sakslaste pealetung. -
Soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega vabastasid Tartu linna enamlaste okupatsioonist.
-
Moodustati kolmeliikmeline Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik)
Päästekomitee ülesandeks oli võimu kehtestamine Eestis pärast bolševike taandumist ja enne sakslaste saabumist. -
Päästekomitee avaldas Tallinnas manifesti "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"
Kuulutati välja iseseisev ja demokraatlik Eesti Vabariik
Moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga
Määrati kohalikke võimuorganeid üle Eesti, kes võtsid võimu enda kätte. -
Järgmisel päeval pärast iseseisvuse väljakuulutamist marssisid Saksa väed Tallinnasse
Sakslased ei tunnustanud Eesti Ajutist Valitsust
Algas Saksa okupatsioon Eestis, mis kestis novembrini 1918.
Saksa okupatsioonivõimude poliitika:
- Ei tunnustanud Eesti iseseisvust
- rahvusväeosad saadeti laiali
- Poliitiline tegevus keelustati ja poliitikud vangistati
- Kohapeal võim baltisakslastel
- Asjaajamiskeel saksa keel -
Algas Landeswehr'i sõja teine etapp - Võnnu lahing. Sakslaste pealetung sai alguse, mis viis ägeda vastasseisuni. -
Algas Loodearmee pealetung Petrogradile, millesse oli Antandi nõudel kaasatud ka Eesti väed. Petrogradi vallutamise plaan nurjus ja algasid ägedad kaitselahingud.
-
Compiegne'i vaherahuga kapituleerus Saksamaa
Saksa revolutsioon kukutas keisri, Saksamaast sai vabariik
Saksa väed hakkasid Eestist lahkuma, tekkis võimuvaakum -
Eesti Ajutise Valitsuse tegevuse taastamine
-
Konstantin Päts moodustas laiapõhjalise Ajutise Valitsuse, kuhu kuulusid kõikide olulisemate erakondade esindajad.
Alustati riigiasutuste töölerakendamist ja eesti rahvusväeosade formeerimist. -
Punaarmee ületas Narva jõe ja alustas pealetungi Eestile
Narva langes 29. novembril, Eesti väeosad olid alles formeerimise järgus
Samal päeval kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun -
Punaarmee üksused marssisid Narva linna sisse. Sellega algas Punaarmee kiire edasitung Eesti territooriumil.
-
Valitsus kutsus eestlasi üles astuma vabatahtlikuna sõjaväkke, et kaitsta riiki enamlaste pealetungi eest. Alustati vabatahtlike üksuste loomist (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt).
-
Punaarmee hõivas Tartu linna. Eesti vägede taandumine jätkus, kuna neil polnud piisavalt jõudu vastupanuks enamlaste pealetungile.
-
Algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhjuseks olid soomusrongid. Hoogaste löökidega alustati Eesti territooriumi vabastamist. -
Utria dessantoperatsiooni tulemusena tõrjuti enamlased Narvast. Sellega alustati edukalt Kirde-Eesti vabastamist.
-
Eesti väed olid selleks kuupäevaks vabastanud kogu Eesti territooriumi Punaarmee okupatsiooni alt.
-
Punaarmee tegi massiivse pealetungi Narva vallutamiseks, kasutades 200 suurtükki ja tuhandeid sõdureid. Eesti väed pidasid vastu ja kaitsesid linna edukalt.
-
Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kirjutati alla vaherahulepingule, mis pidi lõpetama sõjategevuse kahe riigi vahel.
-
Vaherahu hakkas kehtima kell 10:30. Sellega lõppes otsene sõjategevus, mis oli nõudnud üle 5000 inimelu.
-
Tartu rahukonverentsil allkirjastati rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust ja ütles igaveseks lahti suverääniõigustest.. Sellega lõppes ametlikult Eesti Vabadussõda.