-
Saksamaa kuulutab sõja Venemaale. Eesti ala on Vene keisririigi osa.
-
-
Kukutati tsaar, Vene keisririik läbi, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
-
Eesmärk oli saavutada Eestile autonoomia.
Jaan Poska sai kubermangu komissaariks.
Vanglad pandi põlema (nt Paks Margareta, Toompea vangla). -
Ajutine Valitsus määras.
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. -
Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised.
Seadis ametisse Maavalitsuse.
Alguses seda juhtis Jaan Raamot, hiljem Päts. -
Parempoolsed parteid: Tõnisson ja Päts, demokraatlik
Tööerakond: Vilms ja Strandman, kaldusid vasakule, ametnikud ja keskklass
Eesti vähemlased: Martna ja Rei, sotsialistid, (menševikud)
Enamlased; bolševikud, radikaalsed sotsialistid, Anvelt, Pöögelmann ja Kingissepp -
Eestis moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee
Eesti Nõukogude Täitevkomitee haarab 27.oktoobril Toompeal võimu -
Maanõukogu deklareerib, et nemad on rahva valitud.
Bolševikud löövad Maanõukogu laiali ja võim jääb enamlastele.
Maanõukogu tahab teha Eesti välisdelegatsiooni, millega saavutavad Antaanti toetuse. -
- Päästekomitee poolt (K.Päts, J.Vilms, K.Konik)
- Üle-eestiline iseseisvuse välja kuulutamine
- 23.veebruar 1918 Pärnus Endla teatri rõdul
- 24.veebruar Tallinnas Reaalkooli ees, lisaks - moodustatakse Ajutine valitsus e peaminister ja välisminister (Jaan Poska)
-
- Saksamaa ei tunnistanud iseseisvust
- Päts vangistati, asjaajamise keeleks muutus saksa keel
- Rahvaväeosad saadeti laiali
- Majandustoodang konfiskeeriti, sest Saksa sõjaväel oli vaja toitu
- Balti Hertsogiriigi idee
- Mis oleks seotud endise Saksa keisririigiga Eestimaa+Kuramaa+Liivimaa
- Kuulutati välja üheks päevaks
-
Ajapikku saksa väed lahkuvad.
-
Venemaa tahab oma alasi tagasi, aga siia jää nud saksa väed tõukavad nad eemale.
-
- Rindel esimesed Eesti üksused
- vabathtlikud ehk rahvavägi, koolipoisid, spordiseltsidest (Kalevlaste malev)
- Sakslased ei tegutsenud koos Eesti jõududega, ei andnud meile oma relvi
- rindel punaste üksused ja vene üksused, Punaste Viljandi Kütipolk, kommunistlikud hiinlased
- Venemaa esitleb seda kui kodusõda
-
-
- Jaan Anvelti eesvedamisel
- Maa natsionaliseeritakse, aga rahvale ei jagata
- Tugevalt kiriku vastu, need muudetakse rahvamajadeks, kirikuõpetajad arreteeritakse
- Vägivald kiriku vastu
-
- On tehtud välisdelegatsioonn
- Britid andsid laevastiku
- Mobilisatsioon Eestis
- Sõjaväe ülemjuhatajaks saab Laidoner
- Soomusrongid, soomusautod
- Soome vabatahtlikud
-
Tapa, Narva, Tartu (14.01)
-
- Valga vabastamiseks
- Kuperjanov suri
- Suured punased salgad vs koolipoisid+soomlased
-
- Pealetung Pihkvasse
- Koostöö vene valgetega
- eesti eesmärk oli hoida oma territoorium vabana
-
- Valimine toimus ka rindel
- Sotsid, Tööerakond, Rahvaerakond
- Kaks seadust: Põhiseadus, Maaseadus
- kõik, kes tulevad vabadussõtta, saavad peale sõda maad
- punastelt tuldi Eesti poolele üle
-
- Narvast, Pihkvast Peterburgi
- Lõunast Põhja-Lätti
- Koostöö Vene Loodearmeega
- Eesti suhted on Loodearmeega halvad, sest nad ei tunnnista iseseisvat rahvusriiki, nad tahavad ühtset jagatud demokraatlikku Venemaad
-
- 5. juuni kuni 3. juuli
- Baltisaksa maakaitse vastu, kes olid Riias Ulmanise võimult kukutanud
-
- eestlaste võit
- Landeswher löödi puruks
-
-Eestlased olid Narva jõel kindlustanud oma positsiooni
Mis otsustati:
- Jagati riigipiirid: 3.jaanuar kirjutati piirilepingule alla
- 3.jaanuar relvarahu
- Eesti ei ole Tsaari-Venemaa võlgades
- Eestist evakueeritud varad tagastati=15milj kuldrubla
- VENEMAA ÜTLES IGAVESEKS LAHTI - SUVERÄÄNIÕIGUSTEST EESTI ALALE -
Tartus, Poska gümnaasiumis